Tulin sõidult, avan DELFI ja jälle - riigikogulastele pasunasse. Ikka palga pärast, isegi 20 a graafikud väljas. Kaks nädalat tagasi anti sama asja eest. Ka õhtulehes ja ühes valgete lehes ka. Justkui poleks ministreid, kantslereid, sadu osakonnajuhatajaid, riigiametite juhte, riigikohtunikke jne., kes kõik saavad kordades rohkem. Kõikvõimalikest nõukogude liikmetest ja poliitnõunikest - hariduseta ja kogemusteta broilerist rääkimata. Viimaste arvu kasv 20 aasta jooksul - vaat see alles oleks tabel. Ent nedist mainituist ei mingeid tabeleid, sest fookuses on ajakirjanike lahkel kaasalöömisel ikka ja üksnes Riigikogu. Kõige halva juur, kes juhtumisi on ainuke rahva poolt valitud instituut Eesti Vabariigis. Niisiis tahetakse pidevate riigikogu-vastasste kampaaniatega tõestada üht - selle vabariigi juured on halvad, see rahvas teeb valesid valikuid. Ehk on haige nagu väitis Päts. Haiged on mõistagi ajakirjanikud, kes osavate dirigentide juhtimisel ikka ja jälle oma rahvale tema /sund)valikute pärast liiga teevad. Olen korduvalt kirjutanud, et tegu on kiirelt kaabaklustunud täitevvõimu efektse manöövriga juhtida rahva viha seadusandliku võimu vastu, ehkki nood on ammu oma viimase võimutäiuse just esimesele loovutanud. Tegelikult tundub, et sedapuhku teenib riigikogu järjekordne organiseeeritud täistegemine selgelt välispoliitilisi eesmärke - on vaja näidata, et piirileping jäi tegemata just tänu halbadele rahvaasemikele elik viimase kolme kampaania vallandamise taga tuleb otsida kindlaid mõjuisikuid meedia tipus. |