Viimane tsensuurilaine Eestis algas 2012

Panen siia kirja, et kui algas Araabia kevad ja tegu regionaalse revolutsioonilise protsessiga, millest kirjutasin oma väitekirja, siis sai ruttu nõusse oma kunagise Noorte poliitikute kooli poisti Kaivo Kopli ja Eesti Päevalehes ilmus 21.04.2011, 1.7.2011, 28.10.11, 16.12.2011 ja 9.02.2012 viis suurt ülevaadet-analüüsi sellest, mis toimub. Ja rohkem ei ilmunud ning ühel hetkel koliti mu artiklid hoopis Delfisse, mis annab küll praegu tiitliks epl.delfi.ee , ent trükimeedia lugeja seda ei näe. Ei ilmunud aga selle pärast, et Eesti liitus USA ja EL toetusega Süüria vastuvalitsusele - nn. Süüria grupi esimene istung toimus 24. veebruaril 2012 ja tuli suu sulgeda kõigil, kes rääkisid muud - eeskätt seda, et kui kohalikud riigid ettevõtmist ei toeta, ei tule midagi välja. Eestis aga räägiti TVs ja kirjutati kõigis peavolluallikates sellest, kuidas Süürias kohe-kohe võidetakse. Brüsselist lisa-autoreid kaasates või - ilmselt need määriti Eestile kaasa. Täna on hea öelda, et venelased sekkusid, aga see toimus alles 2015 ja selleks ajaks oli see kurikuulus vastuvalitsus juba ammu mõttetu. Et küsida - miks lasti Eesti rahvale rahulikult aastaid valetada sellest, mis toimus toona araabia maailmas. Täna kummitab sama oht olukorraga Venezuelas, kus USA ja EL, Eesti k.a. on seisu, kus kohalikel riikidel on kaks seisukohta. Ei näe, et keegi julgeks peavoolumeedias - kust mind ammu kõrvaldatud - toimuvast ausat pilti anda. Kuna Süüria puksin edasi, siis on Eesti meedias juba kaks suurt välja kus kehtib tsensuur - avaldatakse vaid seda, mis Brüsselile meeldib.

06. 02. 2019