Eesti tsensuuri tänane eripära

Aeg fikseerida. Olen ikka omapärases seisus küll, sest 1. minu kommentaarid ilmuvad Õhtulehes, aga neid mingist ajast N alates ei saa keegi kommenteerida. 2. Delfi artiklitega on nii, et nagu tahetakse või kirjutan ise laupäeva hommikuks ja siis - olenevalt originaalsusest - see kas ilmub kohe või alles pühapäeva õhtul. Siis - pärast korduvaid meeldetuletamisi pannakse see üles 18-19 paiku paariks-kolmeks tunniks. Ma kirjutan ikka päevakajalisi asju ja ikka oma teadmiste põhjal, nii et jääb mulje. et ei taheta, et paljud loeksid. 3 Päevalehte jõuab neist Delfi lugudest esmaspäeviti mõni fraas 2. või 3. lehekülje ülaserva. Ehk siis ei saa öelda, et ei avaldata ja et väärtust pole. Kui pressin paberlehte artiklit, ilmub sellest pigem teisejärguline osa. 4. Pakun EEsse, soovitatakse või saadetakse see ise Delfisse. Ehk siis olen konglomeraadi ühisklient, kellega tehakse mida tahetakse ja kus loo originaalsus, uudsus, eriti Venemaa analüüsi osa, on soovimatu?!Samas ilmutatakse igasugust teaduskauget jama, ent ju on kusagil nii kokku lepitud - Alatalut oleme sunnitud avaldama, aga kollektiivse kontrolli all. Süvariik igal juhul. Igal juhul pisut peenem värk, kui USAs langetatud otsus - meie Hunter Bideni sigadustest ei kirjuta ega räägi.

Meenutaks samas lühidalt ka EKP kaabakate kadalippu 1970-80ndatel, kus ma ei tohtinud kirjutada Rahva hääles ja Eesti Kommunistis - aga need läksid kirja kui õppejõu kohustuslik teadustöö ehk tööplaani täitmine. Siis leidsin väljapääsu - avaldasin korralikud esindusartiklid Kiievis ja Kaasanis ning hakkasin käima mujal konverentsidel, sest ka teesid olid teadustöö - siin ei olnud sellel mingit mõju, aga andis õiguse pöörduda Moskvasse ja nii saavutasin isegi Tsiili revolutsiooni analüüsi avaldamise TA toimetistes. Noorte hääle kirjutamistest on juba detailides pannud kirja loo, kuidas ajalehe 3. külg asendati uuega, sest juba laotu oli toodu keskkomiteesse ja vahekorras 4:1 leppisime lõpptulemusena kokku, et minu pakutud skeemile tuleb lisada sõna suurtükid ja vastav kujutis!

minu Ladina-Ameerika raamatu käsikiri lükati tagasi, sest segas Made & haltuurat ja üldse olid need seltsimehed väliskommentaatorid alates Alfred Käärist raha-maiad mehed. Põdrast alates ihati ka tähelepanu ekraanil. Kerge teenistuse kulminatsiooniks sai kahe entsüklopeedilise teose tõlkimine ja väljaandmine kui Tiit Made originaalraamat. See superplagiaat läinuks maksma kogu ENSVle eraldatud välisvaluuta ja siis algaski otsustav klaperjaht vilepuhujale - nagu nüüd moodne öelda, et kaabakad osavalt uude vabariiki sisse möllida.

12. 01. 2021