Blogi
 
Eesti tasemeta ja rahva harimist kartev ajakirjandus

Võtab ikka nukraks küll, kui pole ühtegi väljaannet Eestis - peale Pärnu Postimehe, kes sinu üllitist ei tsenseeriks, sest mis see lühendamine, teksti otsepanek, sõnade nagu "ka" (millel on poliitikas väga suur kaal) arulage mahakiskumine jmt. on. Isegi interneti väljaandes, kus ju ometi piiranguid pole - lase teksti tulla nii palju kui on. Mõnel lastaksegi, eriti hädakirjanikel, kui nad poliitikast kirjutavad. Vahutavad rumalust, aga nende jura ilmub ja sinu oma kärbitult. Antud hetkel on jutuks Ukraina sündmuste võrdlus Eestiga, mis lubati avaldada Eesti Päevalehe trükivariandis, aga ilmus internetiversioonis sisulise invaliidina. Toimetuse poolne püüdlikkus on kirjas nende lisatud esimeses lause, et olen "väliskommentaator ja SDE Liige...". Mida see viimane küll annab välispoliitika selgitamisel. Paratamatult meenub sama seis aastast 1999, kui minu lugu Stalini viimasest väliskontaktist ja katsest kutsuda Argentiina NSVL koosseisu ilmus märkega, et tegu on Koonderakonna liikme (mida ma ju ei olnud!) artikliga.

Viimase loo teksti lühendamist üldistades taipasin järsku, et see on see Põdra-Made kultiveeritud stiil - on vaid üks suhe, mida miski ei mõjuta ehk siis on lihtsalt näiteks Eesti-Vene vahekord ja kõik muu ei mängi rolli. Antud artiklis on toimetaja küll ära kannatanud intrite struktuuride loomise mainimise Eestis, on aga maha kraapinud kõik Eesti-Läti-Leedu, Eesti-Vene kombinatsioonid, mis ju ongi asja tuum. Nagu Ukraina puhul kõik sama päeva (!) sündmused Ukrainas ja Moldovas, jätame neist ühe ära ning ongi moonutatud ja Moskva propagandale kasulik pilt toimunust käes. Aga just nendes regioonide ja riikide ülestes struktuurides ongi asi. Meie targad aga kohe kuidagi ei luba, et rahvas saaks niisugustest asjadest lugeda. Ise on lollid ja jätavad ka rahva lolliks. Varasemast on täpselt samamoodi - nii nn. teadurite kui ajakirjanike poolt käsitletud Eesti-Vene piirilepingut, mis sest, et Venemaa avas kõnelused Eesti ja Lätiga ühel ja samal päeval, et Eesti pääses löögile vaid siis, kui Lätiga ei räägitud jne. Ent meie jobude jaoks Lätit lihtsalt ei ole ja et ennast selles veenda, tõmbame igal pool tekstis Läti lihtsalt maha. Hakkab kohe kergem - võib sadu asju järeldada, sest infot mitte omav lugeja ei saagi õiges suunas mõelda.

Kirjutan praegu õhtul juurde. Tükk aega mõtlesin, ei saanud pihta - miks 22. veebruaril Harkovi kogunemine oli "pärast võimuvahetust kolmandal päeval." Kuna Janukovõts hääletati maha ööl vastu 22st, sest avastati tema liikumine Harkivi, milline kogunemine - oli aegsalt kavandatud. See ongi võtmesündmus nagu täpselt samal päeval Gagaussias toimunud saadikute kogunemine. Siinkohal tasub vaadata Wikipedia "Ukraine revolution", kus Harkivi kogunemine on täiesti kolmandajärguliseks muudetud. Detail, mis iseloomustab hästi Moskva mõju Wikipedias ja vahepeal tuli isegi sõnum, et terve rühm Vene välismin töötajaid pidid seda kirjutama. Ent tagasi - mul oli toimetusse läkitatus kirjas : "Alanud võimuvahetuse kolmandal päeval" ehk siis kõik oli korrektne Raada spiikri tagandamist, Janu impeachmenti nurjumist jmt. arvestades. Ent leidus teksti solkija...

25. 12. 2014
 
Rahvusvahelise panoraami" Alatalu-järgsest allakäigust

Sattusin raamatukogus sirvima Marek Miili doktoritööd, mis puudutab ka Eesti Televisiooni Nõuka-ajal ning muidugi sattusin kohale, kus mustvalgel kirjas (lk.117-118), kuidas teatud saadete vaadatavus vähenes - kui 1979 ehk siis esimene aasta ilma Alataluta Rahvusvahelist panoraami vaatas veel 20,4%, 1980.a. - 17,9% siis 1981.a. kõigest 16,3% vaatajatest. Olen kusagil kirjutanud, et n.ö. minu ajal oli Panoraam vaadatavuse poolest ees ka Abeli-Nõmmiku duetist. Õnnitlen veelkord siiralt seltsimehi Põtra, Anupõlda ja Madet - isegi Joffet, et te nii hästi hoolitsesite Eesti rahva telelembuse eest. Allaminek oli kindel, aga Alatalu tuli ju hävitada ehk siis ei tohtinud teda mitte ekraanile tagasi lasta!!

26. 11. 2014
 
Nomenklatuur Eesti moodi

Sirvisin raamatupoes Ivo Rulli "Populismi" ja avastasin oma nime ning taas nomenklatuuri hulgas! Seltskonnas, mis igati huvitav, kui lähtuda sellest, keda seal pole. Alates Allikust, Madest ...  Rull õppis ajakirjandust, mistõttu tekib vägisi mulje, et just seal pandi mingid nomenklatuuri nimekirjad kokku ehk sündis see, mida Ruutsoo uuris ja kajastas. Selgete suuniste abil kirjutas ka seltsimees Jaan Laas, kelle "Valges raamatus" pole Keskkomitee lektorerid, on aga näiteks tead. komm esindajad ja ei ole näiteks polöki esindajaid!? Ehkki just nende hulgas istusid päris KGBlased ja välismaal luurel käinud!? Laas oli väike vend, et ise otsustada. Ilmselt tuleb kirjutada lõik nomenklatuurist ja selle teadlikust moonutamisest aastail 1987-92.

22. 11. 2014
 
Suli Ruutsoo sai raha AEFist

Sattus ette - 1992 AEF ehk Sorose rahadest on laimudotsent Ruutsoo saanud raha Eesti üleminekuperioodil Euroopa idenditeedi otsingul" - sobiv teema sildistamise arendamiseks. Lisan, et Kalle Muuli 1.11.PM kirjutab, et Sorose maaletoojaks oli Ivar Raig 1989. mängu tuli Erik Tergi tuleviku instituut ja Lauristin olla tahtnud Sorose rahadega  teha Tartust ülemaailmse kultuurikeskuse. Et siiani AEF-ilt 40 milljonit dollarit.

03. 11. 2014
 
Tõelise puudega inimesed pilti!

Läks nii, et Europarlamendi valimiste kampaania alguses sain ootamatu kutse kurtide/ pimedate ühingult ja rääkisin neile üle hulga aja sellest, kuidas suhtuti puuetega inimestesse, k.a. sõjategevuses vigasaanutesse Nicaraguas. Kirjutasin sellest tagasi pöördunult sealt ka lehes, aga siis ei huvitanud see siin kedagi. Nimelt rabati mind esimesena sellega, et ühel pühapäeval ilmusid Managua peatänavale tuhanded vigased - kes omal jõul, kes abistajate saatel - ühesõnaga nad nägid välja just nii, nagu eilne AK näitas neid inimesi kuues Eesti linnas. Ainult jah - Managuas nad kõik liikusid, isegi roomates ja voodites ning seda muusika ja bändide-liikumisrühmader saatel. Tänava äärtel olid neid tulnud tervitama sajad ja ilmselt ka tuhanded inimesed. See oli nende ja see oli ka kõigi nicaragualaste pidupäev, sest nad olid osa ühiskonnast. Just seda ma ka oma loengu kuulajatele ütlesin - me peame Eestis jõudma niikaugele, et teie tulete tänavatele ja tuletate muule ühiskonnale meelde oma olemasolu ja vajadusi ning mitte keegi ei suhtu teisse halvustavalt! Just nemad on tõeline vähemus, mis vajab peatänavat ja neiks kohe kindlasti pole oma teistsugususega edvistav ja välisrahade/toetuse abil end kõigile jõuga pähemääriv seltskond, keda pole Eestis kunagi tagakiusatud. Selle rabavaks kinnituseks on Sooääre suguse kilgatus - üks ähvardas mind tappa. Kui lappate viimaste päevade lehti, siis täpselt samamoodi - üks ähvardas - on end reklaaminud mitmed tegelased. Ehk siis olete ikka haledad kujud küll, kui - võrdluseks - iga minu kommentaar, mis ilmub Delfis - teenib vähemalt kümmekond soovitust - pange sel mehel suu kinni, lõpetage selle kurjami avaldamine jne. Homovendadel-õdedel on aga ainult üks vaenlane. Kuid tahavad ilmtingimata pildis,s.t. tänaval olla. Ausalt öeldes on kahju, et tõeliste puuetega inimesed tulid organiseeritult tänavale alles siis, kui kooselumaiad ja end kehtestada ihkavad olid seaduse kätte saanud. Olnuks vastupidi, jõudnuks õiget propagandat õigele seltskonnale organiseerida.

12. 10. 2014
 
Tsensuurist veel

Kommimine läheb huvitavaks - kuna minu nimed tsensoritel niigi teada, siis esimene komm ERR-is lihtsalt kadus. Kui ma järelevaatamisel märkasin, et keegi oli kirjutanud - miks mu eelmine kustutati -, andsin minagi uue kommi alguses teada, et miks eelmine kadus. Hiljem leidsin,et kõik need kurtmised ehk siis ka esimene pool minu allesjäetud teisest kommist oli kustutatud. Uus tase Eesti tsensuuris - saad kirjutada küll, aga vaid seda, mida meie lubame.

10. 10. 2014
 
Joalast veel

Olen varemgi mõelnud - milleks Joalale barett, mida ta kandis nagu Che Guevara. Igal juhul oli see väljakutse. Julgen arvata, et ta teadis - Che oli võõras omade ja oma võõraste keskel.

loen täna Pealinnast Andres Raidi meenutusi, mille kohaselt Jaak pidas lugu oma ala proffidest. Tema arvates tähendas profi tasemel jõudmine seda, et sa tead, mida teed, ja ka vastutad selle eest. Tema sõnul on kangelasi vaja ainult seal, kus profid puuduvad. Teda häiris rahameeste ehk jupijumalate võim. Lugu kirjutet 6.10 lisan täna, et üks kommijatest tuletas meelde, kuidasjust Õhtuleht kuulutas 3.04.2013 Joalat kremli ööbikuks. Profi tasemest veel niipalju, et kirjutasin ka 6.10 loo Eesti ja Ida-Ukraina taktikate sarnasusest ja sain n.ö.kollektiivse eitava vastuse ehk siis asjaarmastajate grupp kardab profi põhjendatud käsitlust avaldada - uus! Ise selle peale ei tule, aga proffi on kärme keelustama. Väikse inimese supertase on muidugi Indrek Tarandi soolo Ansipi vastu. Aga Indrekut toetas ju kodus 40000 andunut väikest inimest. Europarlamendi valimiskampaaniast on jäänud meelde kaks intelligentset daami - kohtusin nendega eraldi kohtades, kuid Tallinnas - , kes algul väga uhkel moel kinnitasid, et neil valik ammu tehtud, et mõni minut hiljem usalduslikult öelda, et hääletavad Tarandi poolt. Tõeline suur saladus - ma hääletan väikese inimese poolt, sest olen ka ise - no vaevalt, et ta ennast väikseks peab. Pigem ikka arvab tegevat suurt tegu - näete on seal ikka mees, kes teeb, mida tahab! Eesti võimukandjate vastu, aga see on ka minu protest. Mis sest, et sellest ei tule midagi head Eestile ja temale endale ka.

Küll teisest ooperist, aga fikseerimiseks - Rein Raud ajab ikka hämmastavat jama : kas nüüd võetakse ette abielueelne seks? Ega teised kooselu leelutajad paremad pole elik neil vihastel isandatel-emandatel puuduvad argumendid. On välissaatkondadele suunatud poos.

08. 10. 2014
 
Rotid kaovad internetist

Huvitav - hakkasin täna Ruutsoo "tarkuste" allikaid taga otsima ja ennäe - intenet ei ava nema midagi - ei TA and RR või RR and TA sisse lüües. Õnneks on viide kusagil kirjas ja raamat ka olemas, aga ikkagi huvitav - kas nime läbijooksmine blokeeriti Tallinnas või Saksamaal.

30. 09. 2014
 
Jaak Joala sildistamist protestides

Eile helistas Soonvald, kellelt sain teada Joala surmast ja ta pakkus sõna järelhüüdeks. Kõhklesin, ehkki olin temaga piisavalt suhelnud ja nagu mäletan, et ta laulis oma esimese või teise ansambliga ka ühe laulu ühes Rahvusvahelises panoraamis. 1968? Lugesin Delfist kiirelt sünnitatud nekroloogi ja "Kremli ööbik" pani masendama ja kirjutama. Ebaõiglasest sildistamisest. Pärast ei leidnud oma järelhüüet kusagilt - õhtul avastasin oma teemalehe kaudu sisenedes, et oli üles pandud 13.57 ehk siis esimesi! Aga kuna algas "Alatalu..., siis vist kuhugi varjatumasse kohta. Igal juhul oli mind tituleeritud "1980ndate teleajakirjanik ja ühiskonnakriitik" - midagi täiesti uut! Ehkki täpsem oleks "1970ndate... Kell 15 vaatasin NTVd ja seal oli juba "Kremli ööbik" Hiljem viidati Eesti allikates, et Venemaal on kasutatud Interfaxi teadet, ent eks nende allikaks olnud Delfi venekeelne tekst. Ehk siis ikka meie endi väiksed inimesed ajakirjanduses paiskasid ka leinapäeval õhku "Kremli ööbiku", mis pani pahandama isegi Laima Vaikule. Just avastasin, et mind on jälle paigutatud Eesti Päevalehe+Delfi alla.

Vaatasin õhtul ka 1996 tehtud filmi (Vahur Kersna), kus Jaak rääkis avameelselt oma keelamisest Eestis aastaks - kujutate ette! 1980ndate algul ja rääkis kõvast kohalikust tegelasest, kes oli sell koguni Moskvast välja luninud. Arvan, et tegu oli Ristlaanega ja eeldan, et rumal kultuuriminister ei saanud olla keegi muu kui Johannes Lott. Filharmoonia direktor oli muidugi Sapoznin, aga tema sõltus ülemustest.

27. 09. 2014
 
Sigudikke ajalukku talletades

Olin esimene, kes kommenteeris Luhamaa lugu ja nagu 2 möödunud päeva kinnitavad, panin täkesse. Hetkel 48 kommentaari, neist 40 anonüümset ja huvitavat palju. Kes kasutab võimalust The Guardiani Eesti-vastase viha serveerimiseks, kes taunib seda. 1 isikliku mannetuse tunnistamise avaldus - kas olid ise juures, et tead - 1 kahtlev - ämbris, nagu doktoritööga ja 5 vaenulikku: punademagoog, NLKP õppejõud ja punane taustaga vaatleja, teadusliku kommi lektor, vana kommunist, nõuka aegne staazikas luuraja.

07. 09. 2014
 
Suurkorvistamine ja vene propaganda Eesti vabariigis tõusuteel

Võtab ikka ahhetama küll - eile õhtul loeti mingis vene telekanalis ette, et - kümmekond linna nime ja siis "veel paljudes",-  nn. antifasistid tähistasid Odessa sündmuste kolmandat kuud. Selge vihje, et Kiievis on võimul fasistid ehk siis mäng läheb edasi. Praegu vaatan, et Delfis ka kohe ülal pilt, et Tallinnas ka pronksmehe kõrval ilmunud "haud" ja pärjad Odessa hukkunutele. Selle asemel, et seaduserikkumine koheselt kõrvaldada ja sellest mitte välja teha, saadab Delfi - ilmselt ju keegi teavitas ja siis anti korraldus - fotokorrespondendi kohale, teeb asjale reklaami - minge kohale!? Mis veel huvitavam, ei luba seda kommenteerida. Nende ametlike kommijate jutt on nii rumal ja teemakauge - tõesti, tasus neid registreerida!!!, et on häbi nendega liituda.

03. 08. 2014
 
Mul Ivi Kreeni kadumine meeles

Sattusin tagantjärgi lugema Ivi Kreeni meenutusi Õhtulehes 21.07 - tuleb välja, et oli järjekordne ETV sünnipäev ja ilmselt sel puhul tegin eile koopia Hagi Sheini kokkupandud ETV esindusraamatust - ETV 50, milles on toodud - kiil 26 ehk lk. 296 vähemalt 400 AK tegijat 1956-2005, kus mind mõistagi pole ehkki erinevalt paljudest mainitutest ma isegi olin aprillist oktoobrini 1967 selle korrespondent ehk siis põhikohaga töötaja. Pole mind ka kiilus 22 ehk "ETV tuntud ajakirjanikud" kus nii umbes 100 nime (lk.260) ja nende hulgas minu esinemiste keelajad Enn Anupõld - tõesti-tõesti, mis teda küll ETVs tuntuks tegi peale selle, et oli ülemus - ja Vambola Põder , aga see selleks...

Ivi pajatab sellest, kuidas talle teinekord toimetaja puuduva lehe salaja lauale toimetas. Ja et tänini unes, et kõik tekstid on kadunud. Mul on aga tänini elavalt meeles see, kuidas ta ise kadus saate ajal stuudiost. Nimelt andis ta kord mulle AKs sõna kommentaariks, kargas siis oma laua tagant püsti - meie lauad olid kõrvuti - ja pani jooksujalu uksest välja ja oligi läinud. Mina teadsin, et mul on neli minutit aega, rääkisin ja samas mõtlesin pingsalt, mis temaga võis juhtuda ja mis saab, kui ta tagasi ei tulegi. Rääkisin ja mõtlesin - ikkagi neli minutit - ja siis läks uks lahti ja Ivi tormas tagasi ning maandus laua taha! Uhh! Pärast saadet ta ütles, et oli unustanud osa tekstidest lauale, mis asus kolmandal korrusel - saade läks eetrisse esimeselt, nii et tal oli joosta küll. Ja ise naeris - ma teadsin, et sind võib usaldada! Huvitav seegi, et kui ma kodus küsisin - kas mu esinemises midagi kummalist oli - oli vastus "ei" !

Kui juba jutt sellele teemale läks, siis oma kolm-neli korda olin augutäitjaks Aeg Luubis ja vist ka Käokavas, sest toona oli nii, et kui mõne salvestatud lõigu sisselülitamine nurjus, tekkis 3-minutiline paus ja väljapääsuks näidati vaaid mingit sümbolit. Vist Vello Suuroja oli see mees, kes taipas mind kasutada, hõigates "Tee kolm minutit", kaamera sõitis peale ja tegin, kuna kõik teadsid, et mul oli ikka midagi varrukast võtta enneräägitud teemal või siis vähemalt asjakohast ning suutsin seda reipalt esitleda nii et keegi midagi erakorralist ei märganud.

24. 07. 2014
 
Mitte Tartu rahu kultuuridiplomaatia keskus vaid ülikool

9. juuli Rootsis ilmuvas Eesti Päevalehes on Jaak Uibu andnud teada ka ideest, mida ta tutvustas mulle läinud aastal ja mida ma toetasin, ent pakkudes sootuks muud ja soodsama, maailmas juba n.ö. aprobeeritud sildi all. Kultuuridiplomaatia keskus kui "Tartu rahu põlistamisele ja rahumeelsele diplomaatiale, kultuurile ja pedagoogikale suunatud projekt" on väärt mõte, ent maailmas on juba olemas ka Rahu-ülikoolid (University of Peace, Universidad de la Paz) - tean viimast Costa Rica näol, olles rääkinud selle presidendi ja riigiekspresidendi Oduberiga Tallinnas. Akadeemiliselt võiks ta kuuluda Tartu ülikooli juurde, olla MA õpe küllalt spetsiifilistel teemadel, mida Eesti ise oleks võimeline katma. Kui juba uue ideega välja tulla, siis ikka kaalutletult ja suurelt. Praegu on üksnes välismaale teatatud, et antud ja n.ö. väikest ideed teab veel Eesti kultuuriminister, kes lubas selle üle õhtul mõelda?!

10. 07. 2014
 
Ei pannudki 23.aprilliga palju mööda

Järjekordne näide oma mõtte liikumisest õiges suunas. Vanu riigikogu materjale lapates avastasin, et tegin järjekordse katse juures lisada kalendrisse usupühasid 1998.a. ettepaneku nr. 12: "Täiendada eelnõu uue punktiga järgmises sõnastuses: 3)4. aprill - Saksa ordu asutamise päev." Seletus: Sobib Maarjamaa Risti üleandmiseks ja sõjaväeparaadiks." Komisjon ei arvestanud - vastu olid kõik 12. Iva aga selles, et olin 3 aastat varem pidanud kangelasliku lahingu Maarjamaa Risti vastu, mis nimeliselt võeti ära lätlastelt - ega's Läti president muidu andnud vastava üriku Ilvesel üle Viljandis ehk Liivimaal ja millega Eestil polnud mingit pistmist. Seadus polnud veel jõustunud, kui Meri selle Soome presidendile kaela pani!! See selleks - aga 1998 ütles vaist, et küllap Saksa ordu ka meile kaela tuuakse ja tänaseks see on ju sündinud, sest 23. aprill - selleks, et see eestlastelt ära võtta ja kustutada eestlaste mälus Jüriöö ülestõus, - kuulutati see päev Templiordu kohalike "rüütlite" eestvedamisel veteranide päevaks. Ehkki olnuks loogiline valida selleks päevaks n.ö. liikuv pühapäev aprillis. Väidan, et taipasin selle uusordumeeste võimaluse ära 14 aastat varem.

07. 07. 2014
 
Moskvas tunnistati tsetseenide põletamist

Reedel näidati Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil varem Venemaa kultministeeriumi poolt ära keelatud - kui valelikku ja laimavat - filmi tsetseenide küla ja selle elanike põletamist 23. veebruaril 1944, kuna nood keeldusid küüditajate korraldusi täitmast. Põletatute arv - 700 - on suurem kui ohvrite arv sakslaste poolt 1943 põletatud Hatõnis ja Odessa tulemöllus 2.05.2014 hukkunute arv, mis vene propagandas kiirelt uueks Hatõniks ristiti, et euroukrainlasi saaks edasi fasistideks sõimata jne. Nii et Moskva kesklinnas siiski teatud pööre toimus - hakati ajaloolist tõde kaitsma ja see teeb Stalini ikkagi Hitleri sarnaseks. Seda ta selgelt oligi, kui meenutada, mida tehti Soomes Talvesõjast puudutatud aladel ja okupeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Lääne-Valgevenes ja - Ukrainas 1941.a. suveni. Arvata on, et Nõukogude armee käekiri polnud parem ka Mongoolias-Mandzuurias 1938.a., paraku puuduvad andmed sealsetest "kangelastegudest" tsiviilide kallal.

Kirjutamise ajendiks sai Hardi Volmeri jutu lugemine LPs - kuidas üks kohalik ekspert ei lasknud tema "Elavaid pilte" Karlovy Vary festivalile - huvitav - kes? - ja siis juba järgnes Berliini festivali otsustajate kisa  - ärge näidake Saksa vägede tervitamist 1941. Meie ei taha sellest aru saada!

Olengi jätnud kirjutamata oma värsked muljed Berliinist, kus käisin eelnevalt Saksa DV aegu 1977. Elasime nüüd samas kandis ehk Aleksander Platzi lähedal ja oli vapustav tõdeda, et alles on mitte ainult Rosa-Luxemburg ja Karl-Liebknecht, vaid ka Karl-Marx-Strassed ja isegi Karl Marxi ja Fr. Engelsi monumendid. Aga nii see vaimne orjastamine jätkub. Sedapuhku venelaste nõudel, kes alles äsja ei lubanud kusagil Berliinis maha võtta kahte Vene tanki - tuleb ikka meeles pidada, et olid kaotaja. Marxi-Engelsi, nagu ka avalikult kurja korda saatnud Lenini kujude hoidmine Ida-Ukrainas pole tegelikult muu kui stalinismi au sees hoidmine ja tema Hitleri kõrvale panemise vältimine. Vahendeid valimata, sealhulgas ajalugu unustades ja isegi seda kustutades. Seda kõike tehakse teadlikult, rõhudes ühelt poolt sakslaste süüdiolemise kompleksile (ja see püsib, kuniks on püsti Marxxid-Engelsid) ja kasutades - teiseks - juutide kaasabi, kes ka kannatasid Stalini käe läbi, ent kuna Hitleri holocaust ületas selle sisult ja kordades, siis tehtigi poliitiline otsus Stalini ja Venemaa eelistamiseks seda isegi 9. mai tähistamise mõttes. Iisrael on ju ainuke nn. lääneriik, kes seda teeb koos Moskvaga. On küllalt sümboolne, et 2009.a. ehk siis pärast Gruusia sõda, kus stalinlik imperialism näitas uuesti oma tegelikku ja julma nägu, kinnitati Iisraeli-Venemaa tippkohtumisel - Peres ja Medvedev - et mõistetakse teise maailmasõja ajalugu ühiselt üheselt - Stalin oli õige mees!

Mida teha? Ei muud, kui rääkida edasi tõtt Stalini repressioonidest ja loota, et kujud kukuvad nii Saksamaal kui Ida-Ukrainas. Au tsetseenidele ja neile, kes otsustasid filmi nende põletamisest näidata. Aga see on vist neli Hatõni! Ei maksa unustada sedagi, et Stalin püüdis - nagu Hitlergi- hävitada terveid rahvaid - poolakad olid ju 1939-41 kapitalistide, maaomanike ja muu rämpsu hulgas ametlikult kirjas kui rahvus! Rääkimata Krimmi tatarlastest ja tsetseenidest. Mis veel reisilt mõtlemapanevat meelde jäi - Hitleri poolt samuti totaalse hävitamise alla langenud mustlaste memoriaal on kohe Bundestagi külje all ja selle moodustavad veesilma ümber vaid sajad paekivid, milledelt otsisme asjatult Klooga nime. Teadu on meil seal mälestuskivid nii juutidele kui mustlastele.  Juutide memoriaal asub Bundestagist eemal ja on tähistatud suurte maapealsete sarkofaagidega - kontrast mustlastega missugune.

Kaks detaili veel - Bundestagi hoone ühes nurgas avastasin  mälestustahvli Ungari-Saksa sõprusele kuupäevaga 10. september 1989 ehk siis päev, mil ungarlased avasid piiri Austriaga, et idasakslased saaksid läände minna. Samas kõrval, kuid hoonest eraldi oli müüritükk, mis tunnustas Solidaarsuse rolli ajaloos. Ent üks meenutus oli ikkagi Bundestagi küljes ja teine selle kõrval ehk õige paikapanek ja juhtnöör kõigile ajaloo tegijate ja tegemise mõttes.

23. 06. 2014
 
Plagiaat - eesti rahvuslik saladus ja uhkus

Tegelikult pigem - Eesti ajakirjanike rahvuslik saladus, sest eile tuli Postimehes uudis plagiaatorist doktorandist, kel lubati oma kaitstud töö tagasi võtta, et saaks asi summutatud. Nagu tänasele Postimehele kohane, ei ühtegi nime, s.t. autorit, tema poolt mahakirjutatud tööde autoreid, juhendajat, kaitsmiskomisjoni liikmeid jne. Rääkimata niisugusest ajakirjandusele igiomast lähenemisest, et kas ka näiteks juhendamise ja kaitsmise kulud tagasimaksmisele lähevad? Ühesõnaga - saladus mis saladus. Tuletab meelde 25 aasta taguseid sündmusi veebruaris, kui kohtuprotsessis Made-Põdra lugude vastu Sirbis, mida isegi mu vana, kuid mulle seljakeeranud ETV tendentslikult kajastas ja isegi säärane "aumees" nagu Olev Remsu ei märganud KGB meeste allkirjadega dokumenti minu vastu. Protsess lükati vastaspoole ettepanekul nimme edasi, sest nad teadsid, et mul on Nicaragua tagasisõidupilet taskus ja nii valmistatigi ette plagiaator Made valimine Moskva RSN liikmeks. Kollektiivne pätitegu, mida peeti vajalikuks tugevada pseudosotsioloogiliste uuringutega poolteist aastat hiljem Eesti Ekspressis, mille peamees oli omapärases seotuses ... Paistab, et tervikuna hästi läbi mõeldud operatsioon, mida veel üks kahtlaste sidemetega mees Rein Ruutsoo minuni kohalejõudnult info alusel (loogiliselt, et jõudis seda varemgi ja mujal teha) võttis Saksamaal 2006 ilmunud raamatus kokku: "Alatalu suudeti ära sildistada ja isoleerida intelligentsist." Tõlgime - plagiaadi paljastanud isik tuli sildistada. Ja sama, isehakanud intelligents Postimehe toimetuse näol teeb uuest plagiaatorist anno 2014 taas rahvusliku saladuse, et teda edutada tulevikus ... see mittedoktor on ilmselt kusagil 40 a vana ja ilmtingimata ilmub veel välja!

31. 05. 2014
 
Plagiaadist ja protestist a la eestlane

Sattus ette, et juunis 2012 võeti vahele Rumeenia peaminister Viktor Ponta plgiaadiga oma 2003.a. doktoritöös.

Veel olulisem - olin Õhtulehes Ühtne eesti ja orvate koosolek - 13.06.2012 kvalifitseerinud  eestlaste poliitilise protesti vormiks ka teatrietenduse Ühtne Eesti vaatamine - kõik olid rahul, et võim sai nagu tolmab, ent ei juhtunud ega ka järgnenud midagi.

27. 05. 2014
 
Putin purskas segast

Eelmisel lisaks - Dissernet avaldas väljavõtted Venemaa kultuuriminister Medinski politoloogiakandidaaditöö ülevaate, kus plagiaati nenditi 87 leheküljel 120st. Veelgi huvitavamaks peetakse seda, et ta on maha kirjutanud oma juhendaja Sergei Proskurini doktoritööst, mis kaitsti paar nädalat hiljem.

Aga kirjutada siia otsustasin olles rabatud Putini äsja näidatud esinemisest välisajakirjanikele, kus ta Ukraina puhul küsimusele - kas olete valmis tunnustama? - vastas ligi 10-minutilise tiraadiga teemal, et kuna praegune võim polevat legitiimne ja ei kasutatud tema pakutud teed, siis need, kes kontrollivad sündmusi, tahavad, et ka uus võim oleks mittelegitiimne jne. jne. Tuletas 3x meelde Janukovõtsi kui täievolilist presidenti. Täielik jura võrreldes Putini eilse terava välgutamisega, kui CNBC korrespondent juhtis vestlust. See oli tõeline arusaamatu sonimine mingist iseenese veendumusest, mida Peskovil - näidati korraks - oli ka raske kuulata. Ka välisajakirjanike nägudel oli täisüllatus.

Lisan - kirjeldatu kõlas kell 17. Kell 20 oli selge jura eemaldatud.

24. 05. 2014
 
Made ja Medinski

Kirjutan operatiivseid asju nüüd Facebookis ja sähvatusi Twitteris. Made tuli aga ette seoses Venemaa kultuuriminister Medinski läbikõrbemisega katsel saada mingi Veneetsia ülikooli audoktor. Kohe reageeriti tema vene shovinismist kantud avalduste + plagiaadi pärast. Tuleb välja, et tema väitekirja "Vene XV-XVII sajandi ajaloo valgustamise  objektiivsuse probleemid" referaatki kubises mahakirjutistest ning kogu tööd hinnati 1.-2. kursuse tasemeliseks - mahakirjutamiste ja kompilatsioonide reeglipärane tulemus. Ent pärast seda hakkas mees suurvene shovinistiks ja pärast riigiduumast väljajäämist sai ka kultuuriministriks. Ehk siis Tiit Made - pärast plagiaadiga vahelejäämist hakkas eesti natsionalistiks ja üritas saada ministriks. Õnneks ei saanud.

14. 05. 2014
 
Adamsist ja Madest

Tuli huvitav pakkumine "Vabaerakonna Algatusrühmalt ja Jüri Adamsilt" - toetada pöördumist Riigikogu poole, et too vaataks ümber erakondade rahastamise poliitika. Torkab silma Adamsi ise-eristumine. Või iseenda esiletõstmine, sest mida aeg edasi, seda kindlamalt kuulutatakse, et Adams oli meie põhiseaduse põhiautor ja kui ta palub nüüd riigikogul midagi muuta, siis on ju see tema enda kätetöö vili!? Kui ta juba esineb lahus vabaerakonnast ja sel seltskonnal on moraalne õigus midagi taotleda, siis Adamsi iseseisev osa/lisa antud läkituses peaks ikkagi algama vabandusega - panin mööda!

Saatuse tahtel läksid meie teed kokku Tartu 1. keskkoolis, kuhu mind saadeti õpetaja praktikale ja jäi hästi meelde Adams, kes kooli tulemise asemel eelistas samal ajal istuda kohvikus!! Vähemalt seda osa tema elust ma dissidentluseks küll ei pea, sest esimeseks tagajärjeks sai kooli lõpetamine kaugõppes ja kord kujunenud suhtumine õpingutesse jättis ta ilma ka kõrghariduse diplomist. Millegipärast üritati teda pärast õigusekomisjoni juhtimist edutada 1994.a.koguni justiitsministriks ja siis tulid Tarand ja Ko Adamsile vastu ja muudeti seadust, et ministriks võib Eesti vabariigis olla ka keskharidusega mees. Saatuse irooniana sai just hariduspaberita mehest justiitsminister. Tegelikult õiglane varjundiheit Eesti justiitssüsteemile, sest tehti ju sama, mida Adams tegi Eesti põhiseadusega - see kirjutati nii, et  Arnold Rüütlist ei saaks presidenti. Nüüd väidan - artikkel on valmis ja ilmub loodetavasti sügisel - et ka 1993.a. valminud "Välisssuhtlemisseadus", mida ka õiguskomisjon Adamsi juhtimisel menetles, oli samuti tüüpiline ühe-mehe-jaoks-tehtud ehk Lennart Meri jaoks tehtud seadus. Ma pidin neli aastat pingutama, et see teise maailmasõja eelses vaimus ja 1936 ja 1938.a. seadusi eeskujudena kasutatud seadus saaks muudetud tänapäevaseks. Nüüd tahab Adams siis ilmselt jällegi midagi kellelegi - nii et - enam ei saa.

Tiit Madet pidi kindlasti rõõmustama kolm nädalat tagasi tulnud sõnum veel ühe Venemaa ministri vahelevõtmisest plagiaadiga. Mina aga sattusin artiklit kirjutades Mati Määritsa sõnumile 8. mai 1990 Rahva Hääles, kus tuletatakse meelde tema "sõnasõda Toomas Alataluga" - on ikka tagasihoidlik väljend küll plagiaadi ja plagiaatori kollektiivse varjamise kohta. Ning sõnum, mida ma nende ridade lugemiseni veel ei teadnudki - Made olla tunnistatud 1989.a. Eesti parimaks ajakirjanikuks ja "Rahva hääl" oli paigutanud tema portreefoto esilküljele. EKP Keskkomitee kaabakatelt midagi muud olnuks raske oodata, ent ikkagi - suur osa Rahva Hääle seltskonnast on n.ö. elu ja tervise juures. Ilmselt tuleb kontrollida, sest ilmselt korraldati selleks ka mõni pseudo-sotsioloogiline uurimus.

29. 04. 2014
 
No nii ka ei sobi

Tegin hommikul lahti EE, et vaadata, kuidas Putini valede ümberlükkamine käib. Krimmi kuuluvuse asjus, sest kui 11.03 neile lugu pakkusin, kujutasin ette, et saab teksti juurde panna ajaloolisi kaarte, mis tõestavad kõik. Mida praegu robinal Läänes tehakse - vale fakt ja tõestus kaartide, väljavõtetega jne. Ei midagi sarnast EEs. Küll aga võttis tummaks Nina Hrustsova jutu kõrval olnud Pekka Erelti kild, mis selgitab Krimmi ümbertõstmise otsust pea sõnasõnalt samamoodi nagu minu EE toimetuses välja praagitud artiklis oli. Mul aga on paljude ajaloosündmuste selgitamiseks oma konstruktsioonid, mida on lihtne ära tunda ja oma pakutu tundmisrõõm tuli. Loogika, järjekord, märksõnad ja struktuur üks ühele - põllumajandus - LV ja LU veega varustamine - hüdroelektrijaamade ehitamine - Kahhovka jne. Kes tahab kõrvutada tekste vaadaku T.A.; venekeelne ja -meelse Krimmi Ukrainasse kuulumine muutus probleemiks alles 1989 www.delfi.ee/archive/print.php?id=68243897, mis pandi üles 15. märtsil. Kui ma ütlen ebamääraselt, et veehoidlast algas kanali ehitamine, mis läks pärast korduv aid edasilükkamisi käiku alles 1961.a., siis Erelt annab ettevaatamatult teada, et Nikita andis Krimmi üle koos kanaliveega!

Lisa 21.03 Anekdoot on selles, et silmasin alles täna hommikul EE juhtkirja, kus Raul Ranne tõdeb lootusetut olukorda telekanalitel seoses Vene propagandaga, millede vahele pikitakse Eesti reklaami nii, et on raske öelda, kus Moskva lõpeb ja Eesti algab. Ent olnuks ju lihtne võimalus minu lugu avaldada. Kui me ise järjekindlalt ei kaitse ja korda üle oma õigusi ja tõdesid ning laseme meie kahe-infolises ruumis kõlada vaid vastaspoole valesid ja ise üksnes vaikime, siis vastaspool ju saabki innustust juurde - näete, on vait, järelikult on meil õigus. Aga just seda tänavakraaklejatele vaja ongi.

21. 03. 2014
 
Lisandusi eelmisele

Kirjutan veel Hiina ja Indai hoiakutest, sest Putini eilses silmapilgutamata esitatud ebatõdedest tulvil kõnes olid ka tänusõnad Hiinale ja Indiale, kes nagu olla Venemaad toetanud. Kordan meie hädakommentaatorite jaoks veel kord üle - lugege tähelepanekult nii Hiina kui India ametliike avaldusi - kui räägitakse vajadusest lahendada Ukraina ja Krimmi asjad rahumeelselt, rõhutatakse territ. terviklikkuse  austamist, dialoogi otsinguid kõigi osapoolte vahel jätkamist ka nüüd, s.o. pärast referendumit, siis on ju see sisult referendumi mittetunnistamine. Ainult, et hiinalikult väljaöelduna.

19. 03. 2014
 
Hirm või venemeelsus?

Eesti ajakirjanduse käitumine võtab ikka kukalt kratsima küll Põderi-Anupõllu omaaegse algatuse - tõrjume kõik asjatundjad minema järgimine on andnud fantastilise tulemuse: meedias on ametis kümned "Ukraina tundjad", üks komandeering sinnakanti järgneb teisele - meie mees Kiievis, meie naine Krimmis jne., aga kui saabub otsustav hetk ja on vaja selgelt öelda, et Krimm pole mingi Venemaaa valdus, vaid jõuga liidetud ala, nagu enamus, kus peaefekt on saavutatud elanikkonna väljavahetamise teel, siis seda teemat ei kajasta järsku keegi. Enamgi veel - kui keegi sellest kirjutab, näiteks Alatalu - ei huvitu sellest ei HHL ega Ekspressi toimetus (11.03 hommik), Delfi pealikut Soonvaldi huvitas, aga lugu ilmus alles pärast meeldetuletamist 15.03 õhtupoolikul ehk siis lasti Vene propagandal rahulikult veel viis päeva kinnitada, et Krimm on iidne Vene ala!? Tagantjärgi aga niisugused heietused enam mõju ei oma, nagu muide ka üks kommijatest tähendas.

See pole ainuke probleem - just Eesti ja DElfi hakkas 9.03 innukalt levitama libauudist, nagu oleks suurriik India asunud Venemaad toetama. Üles pandi autorita uudis ja kui ise seda nägin, oli see teeninud juba 200 kommi ehk siis töötas täie auruga. Loomulikult kommijate teadmiste tasemel, aga n.ö. populaarsus ehk lugemine oli tagatud. Hakkasin siis seda hullumeelsust peatama, otsisin välja isegi allika nr.1, milleks oli Times of India 6 March, kus selgelt kirjas, et India VM lukkas NSC avalduse ümber - info pärines & March The diplomat ümberjutustusest, mis eelmise olulised detailid kõrvale jättis, aga lisas ohtralt materjali, mida iga loll ümberjutustaja sai kasutada - paraku nii ka läks. Ühesõnaga - sekkusin vahindra nime alla 3x - lugu algul nagu kadus, ent silmasin teda paar päeva tagasi uuesti, nii et - Vale Venemaa kasuks töötab ja levib. Vähemalt edastas seda valet 9.03 ka TVs seitsmesed uudised, mis üldse mu tähelepanu asjale viis.

Teine suur valetamine, mida ka Eesti Raadio mitu päeva võimendas, oli seotud lubamisega, et Venemaa ja Hiina panevad koos veto Ukraina resolutsioonile. Kõigepealt - miks üldse nii lollakalt ennustada!? Isegi Süüria ei ole selleks piisav põhjus, sest piirkond hoopis teine. Tegemist oli ilma igasuguse loogikata järeldusega, Venemaale kasuliku vale levitamisega kuni 15.03ni, mil vaid Moskva pani veto ja Hiina oli erapooletu.

Võin vaid veelkord üle korrata 1990.a. pakutut - loeksin heameelega Tartu ajakirjandusüliõpilastele kursust rahvusvahelistest suhetest ja nende kajastamisest ajakirjanduses. 

17. 03. 2014
 
IME = kriips kriips kriips Savisaar

Ajalugu armastab vimkat visata, ehkki kõik elik mitteõiged mehed õiges pundis olid algusest peale teada ja olemas. Tänu ajakirjanduse, eeskätt Edasi totaalsele survele esialgu  paljud ei tahtnud seda uskuda, aga mäletan hästi ühte koosolekut Pedas enne Nicaraguasse minekut, kus ka pidi sündima toetus IMEle, aga jutt läks hoopis sellele, et kaks algatajat neljast ei ärata usaldust. Võib olla kindel, et niimoodi mõtlejaid jagus mujalgi - Eesti ühiskond on väike.  Üks oli selge konjunkturschik ja teiste müügimees, teine tuntud aferist ja avantürist, kelle plagiaadi kaitsmine muutus IME avaldamise hetkest paljude kinnisideeks nagu ka paljastaja maatasa tampimine. Just see lugu sünnitaski suure sildistamise protsessi ja sotsioloogilised pseudouuringud, millega siseneti Eesti Vabariiki kes õige, kes vale mehena. Ja nüüd kilkab punaprofessor Rein Ruutsoo Ashgate'i kirjastuse abil, kuidas ikka Eestis sai vastalisi täis tehtud. Lisamata, et plagiaatori kaitsmise nimel!! Miks just aferist punti võeti - arvata on, et nutikamad olid valmis juhuks, kui ettevõtmine kõrbeb - on kelle kaela eksimine ajada. Nüüd siis tuleb välja, et samasugune sahkerdaja tollal oli ka Siim Kallas. Kui Madet kaitses algul Ristlaan, siis Titma, ent kuna otsustamised toimusid Keskkomitee, oli osaline kindlasti ka bürool käiv Rahva Hääle asetoimetaja. Kallase kitsas ringis hästi läbimõeldud võimule pääsemise käigud algasid veel 1990 kui kelamlaste-enamlaste peaministri kandidaat. Praeguse loo kõige masendavam moment on see, et Siim pani salaja dollarihunniku eest pandiks Eesti metsa pärast seda, kui ta oli üritanud peaministriks saada - oktoobris 1994, mil sai vaid 40 poolthäält Riigikogus. Ja seda ikka pundis samade juutidega, kes kuldasid Laari üle selleks, et vanaraud Eestisse toimetada! Ehk siis - kui Laar võis teha Eesti riigile tünga, teen ka mina. Nüüd võtab hoopis selgema ilme ka VEB fondi lugu, mis küll ilmselt maha vaikitakse, ent loogikat ja motiive pole enam vaja aimata - tõestust nende kohta on piisavalt.

Kui nüüd 1995.a. pidada teatud piiriks, siis selle ajani oli ainus puhas mees Savisaar. Tema katse saada teada, mida Kallas, Vähi ja Ilves USAs arutasid oli loogiline, samas võte lubamatu, ent tema mõttemaailm on tõesti kogu aeg olnud ankurdatud Idaga. Mida ma ka artiklis Tallinna protsessist 1990-91 tõestan, ent see pole kolmandat aastat ilmavalgust näinud, sest Edik ise läheb paraku järjest sügavamale Itta. Samas ei saa talle midagi ette heita aastate 1987-90 eest, mil IME oli tegudele kannustav projekt. Savisaar jagas majandust ja tema toonased IME jutud ei viinud kellelgi mõtteid sellele - kas rääkija ise on ikka õige mees.

12. 03. 2014
 
Parteiladviku mängud

Eesti parteisüsteem, õigemini selle kartellistumine koos kõigi sellest tulenevaga on kaugele läinud. Andsin veel mullu teada, et soovin osaleda Europarlamendi valimiskampaanias, sest minu EP kõlblikkuses ei saa kahelda ja võin SDE nimekirjale piisavalt hääli juurde tuua. Vanad mängud küsitluste, paigutuste ja grupihääletustega tulid aga kohe meelde, kui reisilt tagasitulnult 7.02 avastasin, et mind polegi ülesseatud. Samas oli arvuti täis teateid - see piirkond esitab need neli juhatuse liiget, too täpselt samad neli, kolmas viis ja ikka ühed ja samad näod, nagu erakonnas olekski 10 kandideerimiseks kõlblikku tegelast!? Pilt selge, hakkasin asja uurima ja VSD olid mind ikkagi juba 23.01 üles seadnud, mujal olid kohalikud juhid aktsepteerinud keskuse soovi ehk siis jätnud mind esitamata. Jätan vahepealsed minuga seotud juhtumised vahele, ent 19.02 ilmus ajaleht 10 isiku reklaami ja kogu Eestimaa ärajagamisega - kes kus hääli kogub ning teade, et 29.03 toimub vaid "kandidaatide kinnitamine ja nimekirja järjestuse hääletamine." 5.03 tuli uus pööre, sest lõpuks ikkagi teatati, et Kadri ja VSD olid seadnud üles ka Reet Laja ja TA, ent erakonna esimees nimetas oma õigusega veel neli "euroopalikke sotsiaalseid väärtusi, sotsiaalset närvi ja kogemusi ühiskondlikus elus kaas rääkida" omavad Kitami, Läntsi, Pilvre, Volmeri,  Igal juhul pole nende hulgas lubatud kahte suurüllatust, kellede huvides viimane volikogu ka põhikirja muutis - EP kandidaat saab olla ka parteitu. 8.03 tuli uus teade, et juba samal päeval algas parteisisene eelhääletus, kus kõigil on kasutada ajaleht 10 reklaamiga ja viis nime veel (saan aru, et Reet loobus). Huvitav, kas 29.03 toimuv hääletus saab seda ka muuta või ... Igal juhul on selge, et käib kõva rehkendus - sunnitult muutunud olukorras - jätkuvaks kusagil kunagi tehtud otsuse läbimineku tagamiseks.

09. 03. 2014
 
Mihkelson kutsub üles uuele tsensuurile

Loen jõudumööda tagantjärgi ajalehti - teen seda alati pärast pikemaid reise, mis mõistagi tagab minu teistele arusaamatu kõigiga kursis olemise - ja leidsin sealt parajalt arusaamatu sisuga, kuid lööva pealkirjaga "Rünnakuoht on suur. Toimetajad, kaitsemüürile!", mille autoriks "Marko Mihkelson,poliitik". Just niisuguse tiitliga. Kolm neljandikku leheküljest. Kõrval ehk siis Postimehe Arvamuskultuuri 25. jaanuari numbris on esimene kolonn Mart Juurele ehk siis M-me on palju. Pärast pikka heietamist interneti võimalustega kaasnevate ohtude üle ja viidates konkreetselt vaid USA kaitseminister Gates öeldu vale esitamisega Eesti ajakirjanduses, lajatab Mihkelson vägevalt. Kõrgelt-kaugelt ehk Snowdenile-Assange'i avalikustamist selgelt taunides (mida minu üllatuseks tegi ka see raadios kõnelev daam Itaaliast - Ülle Toodu? ilmselt on kusagil ühine seisukoht kujundatud) alustades - "väikestes avatud meediaruumides ehk siis mõistagi Eestis ja NB "pealegi igapäev"- on lihtne tekitada emotsionaalset ebastabiilsust ja luua julgeolekuriske. Järeldus - "kõige lihtsam vahend on tugev toimetajatöö. Nii nagu sõnal, on ka toimetajal praegu palju suurem roll, kui tal kunagi varem on olnud. Toimetaja teeb informatsioonist valiku ning muudab lood avaldamiskõlblikuks." Eks ole - "muudab ka". Vaat nii ja mulle kohe meenub, kuidas Mihkelsoni Postimehe peatoimetajaks oleku ajal 1997-2000 - mis ka uhkelt kirjas - Alatalu lood järsku kategooriasse "Lugeja kirjad" suunati ja siis üldse - 1999 lõpul - nendegi avaldamine lõpetati. Mäletatavasti läks Isamaaliit toona kohalikele valimistele koos Jevgeni Koganiga ja see tuli kinni mätsida - asi, mida minusugused järjekindlalt püüdsid avalikustada. Aga eks toonase tegeliku koostöö viljad ole ka paari aasta eest lahvatanud elamislubade müük, mille üks osaline siiani täie tervise juures riigikogus mõnuleb.

Kas Mihkelsoni üleskutset märgati? Olen pärast Kariibidelt naasmist kahel korral üritanud midagi põhimõtteliselt uut ja risti vastupidist peavoolule kirjutada. Viimast esindas "Püha õhtusöömamees" - nagu Ansip Samosti tabavalt ristis ja Kadri Liik, aga vanu lehti lugedes tuli välja, et sama jamaga läksid kaasa Olga Sõtnik, Ahto Lobjakas, minu oma ! erakonna juhid jne jne. Pole siis ime, et esimesest loost kisti maha (nimesid mainimata) Samosti ja Liigi kriitika ehk siis muudeigi tekst n.ö. avaldamiskõlblikuks.  Teine - Ukraina esimene sisuline analüüs aga ilmus alles tänu kolmandale toimetajale. Nõukogude ajal ilmusid minu analüüsid Tshiili ja Portugali revolutsioonidest kohe, venitusteta, sest autorit loeti antud teema spetsiks. Nii et ilmselt aitähh Marko!

 

23. 02. 2014
 
Eesti välisasjatundjate kõrbemine oli ja on totaalne

Kuna läksin ära 23.01 hommikul, siis ei teadnud ma tagasitulekuni sellest, et 24.01 teatati Eesti-Vene piirlepingu allakirjutamisest 18.02 ehk siis Sochi olümpiamängude ajal. Seda teadmata lugesin Amsterdam-Tallinna lennukis hämminguga Kadri Liigi õpetussõnu Ansipile, kuidas too ei tohi Sochis pildile jääda jne. Seejärel avastasin seltsimees Samosti kuulsa lubaduse 27st kuupäevast ja petitsiooni "Aitame Andrsu Ansipil õiget otsust teha"  tegemise, mis aidanuks Ansipil sõitu ära jätta ja see kogus koguni vist 965 allkirja. Leidsin ka Mart Helme reetmise süüdistustega artikli ja hulgi haukumist Sochi aadressil, enne kui avastasin piirilepingu allakirjutamise. Nagu öeldakse - tule taevas appi! Ükski nn. välispoliitika tundjatest pole siiani tulnud selle peale, kui elegantse käigu teeb Putin - sõlmib OM ajal igavese ehk olümpialiku rahulepingu - mida muud see piirileping naabriga on, läheb sellega ajalukku ja ühtlasi kustutab sellega enda kui Pekingi OM aegse sõjardi kujundi. USA vabariiklaste algatusel Sochi kallal haukuma hakanud Eesti õukonna- ja kollased lehed ning nende peremehed ei ole tänaseni aru saanud, kui osavalt Putin neid kasutab oma imidzi parandamiseks. Pealegi topelt - Ka Gruusiasse sissetungimise eest.

Pakkusin sellest lugu veel 11.o2 hommikul Delfile - Soonvald lubas kindlalt avaldada, ent siis algas arusaamatu venitamine ja kuna täna hommikulgi ei suvatsetud mulle vastata, läkitasin loo ERRi, kus see on nüüd ka üleval. Kärbitult, sest juba pealkirjas on kadunud  sõna "Eesti" ja tekstis kõik meie endiga seotu - Eesti kriitika, eesti kriitikud, eesti otsustajad jne. sest ilmselt ju ei saa asjatundmatud ja vastutustundetud olla need Samostid ja Liigid ning nende ülemused, kes väliskorraldusi täidavad. Kui lugu koosnes kahest osast - Eesti arusaamatust tegutsemisest ja Putini lõksust, siis esimene on üldse välja jäänud. Praegune pealkiri nagu tõotaks, et kogu Sochi kriitika peaks lõppema piirilepingu allakirjutamisega, kuid see käib vaid Eesti kohta. Eks nn. solidaarsusega tule kaasa minna, aga kui see sind end eriliselt puudutab ning oled ise end mänginud vahendiks, tühipaljaks leluks suures poliitikas, siis on targem ikka vähemalt pool suud kinni pidada.

See, et USA propaganda Moskvat eriliselt kostitab, pole mingi üllatus. 1961.a. nuhkisid jänkid välja, et tuleb midagi suurt ja neli päeva enne Gagarini lendu paisati välja uudis, et toimus nurjunud kosmoselend ja hukkus kosmonaut Iljushin. Kuna sensatsioon  oli tõele lähedane, siis see töötas ja pani Gagarini lennu kajastamisele pitseri. Nüüd töötati samal põhimõttel - oli teada, et tuleb vägev OM algus ja loodi innukalt hävitavat pilti Sochist, milles üleagaralt lõid kaasa Eesti poliitikud ja ajakirjandus. Loomulikult muutis avapidu paljude arvamust ja tasub vaadata suurriikide ajalehti ja TV edastusi, mis muutusid kohe ööst päevaks, asi, millega Eesti omad ei saanud hakkama või ei tahtnud seda teha - Kadri Liik paiskas oma tarkusi kodumaale isegi 10 päeva hiljem, aga tema ju ikkagi esindab kedagi seal....(kui ikka esindab?) Surve oli nii suur, et isegi Ansip pidi end Sochis olles õigustama!? Nüüd aga saab kogu maailma kohe-kohe teada, et ülipüüdlik Eesti ise on kõige suurem Putini reziimi välisilustaja.   

Täiendet 15.02

15. 02. 2014
 
Eesti ei oska toota informatsiooni

Sattusin esmalt tagantjärgi ERR uudisele Astrid Kanneli 28.01 tõdemusest, et tal ei lastud Janukovõtshi Tallinna visiidi ajal 15.10 esitada küsimust ja pärast läks nagu läks. Püüdsin seda kommenteerida, aga mingid uued jurad segavad - käsk on teksti kirjutada, aga toodud on vaid numbrid - igal juhul on tegu klassikalise näitega sellest, kuidas ajakirjanik peab tegema poliitikat , kus poliitik - antud juhul Ilves - seda teha ei taha või ei julge ning peaks sel juhul "lubama" ajakirjanikul külalisega kokkulepitut rikkuda ehk siis küsimust esitada. Paraku jäid mõlemad araks ja vaid üks on tagantjärgi tark. Olen kindel, et nii oleks Janukovots juba varem vahele võetud sellega, mis tal oli plaanis teha 21.11. Kahju - Tallinn võinuks pääseda uudistesse nii 15.10 kui 21.11.

Täpselt sama äpu mängimine kajastub üha rohkem EV välisministeeriumi infopatakates, millede põhjal vaadi Urmas Paet räägib ja kõik teised kohalolijad vaikivad. Värskeim näide -Paeti kohtumine Saksa uue/vana välisministri Steinmeieriga 6.02. Kahel leheküljel on  tsitaadid vaid  Paetilt. Sakslane ei ütle kohe midagi. Julgen selles kahelda ja kui pole ajakirjanikku kaasas, siis tuleks Paetil endal küsida - mida on tal õigus levitada? Seda et Paet kõike teab ja kõikidel nõupidamistel üksinda ja õigesti räägib, on välisministeeriumi teabetalitus ammu  kõigile selgeks teinud.

08. 02. 2014
 
Alatalu Antiguas ja Barbudal!

See saab teoks 27. jaanuaril ja põhjus väga lihtne - mullu suvel kinnitati, et ÜRO Peaassamblee eesistujaks saab selle kahe-saareriigi esindaja ja saigi! Ning mul tekkis kohe põhjus sinna minna, sest riigil välisministeeriumi puudub, Ashe ise kõigest kuuendat aastat missiooni juht ja valiti kohe nii kõrgele kohale grupist, kus on 30 riiki!? Pealegi iseseisvus A&B kõigest 32 aastat tagasi. Ehk oskan pärast naasmist oma 121sest riigist seletada, kuidas niisugune esilekerkimine on võimalik. Tegelikult andis võimalust sinnapääsemiseks otsida, sest suured kruiisifirmad oma laevu sinna ei saada.

22. 01. 2014
 
Plagiaat Venemaal ja Tiit Made.

Tuletaks meelde,et mullu sügisel kihas Venemaa ajakirjandus uudistest, et ligi 50 Riigiduuma saadikut on hakkama saanud plagiaadiga. Seejärel organiseeriti seadus, mis likvideeris plagiaadi avastamiseks kehtinud süsteemi - sai +344 häält, ent selle  vastasid 13.09 teadlased - kokku 400, neist 4 akadeemikut, 13 korresp.liiget, 154 doktorit protestikirjaga, mis sisaldas 25 nime, kusjuures duuma saadik V. Vassiljev oli maha kirjutanud oma töö teiselt duumasaadikult Abeltsevilt jne. Täna - pärast neljakuulist vaikust tuli teade, et Vladimir Burmatovi "töös" esinevat plagiaati hakkab analüüsima KÕrgem Atestatsioonikomisjon ehk siis protsess läks ikkagi liikvele.

Meil - tulenevalt Kärt Anvelti kurtmistest dopingu TVsaates, et kõik tuleb varem või hiljem välja ning et talle ei meeldi plagiaat (viitas muusikale), siis kommenteerisin tema ütlust märkusega, et Eesti ajakirjanduse tipud võiksid ringkaitse maha võtta ja anda hinnangu Tiit Made plagiaadile. Ja ennäe - see anonüümselt tehtud ettepanek sai kärmelt 10 toetusklikki. Kuna kommentaare oli ligi 150, siis iga 15s toetas ja 5 klikkijat olid jätkuvalt selle paljastamise vastu. Ikkagi Kallase sõber.

16. 01. 2014
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee