Blogi
 
Mul Ivi Kreeni kadumine meeles

Sattusin tagantjärgi lugema Ivi Kreeni meenutusi Õhtulehes 21.07 - tuleb välja, et oli järjekordne ETV sünnipäev ja ilmselt sel puhul tegin eile koopia Hagi Sheini kokkupandud ETV esindusraamatust - ETV 50, milles on toodud - kiil 26 ehk lk. 296 vähemalt 400 AK tegijat 1956-2005, kus mind mõistagi pole ehkki erinevalt paljudest mainitutest ma isegi olin aprillist oktoobrini 1967 selle korrespondent ehk siis põhikohaga töötaja. Pole mind ka kiilus 22 ehk "ETV tuntud ajakirjanikud" kus nii umbes 100 nime (lk.260) ja nende hulgas minu esinemiste keelajad Enn Anupõld - tõesti-tõesti, mis teda küll ETVs tuntuks tegi peale selle, et oli ülemus - ja Vambola Põder , aga see selleks...

Ivi pajatab sellest, kuidas talle teinekord toimetaja puuduva lehe salaja lauale toimetas. Ja et tänini unes, et kõik tekstid on kadunud. Mul on aga tänini elavalt meeles see, kuidas ta ise kadus saate ajal stuudiost. Nimelt andis ta kord mulle AKs sõna kommentaariks, kargas siis oma laua tagant püsti - meie lauad olid kõrvuti - ja pani jooksujalu uksest välja ja oligi läinud. Mina teadsin, et mul on neli minutit aega, rääkisin ja samas mõtlesin pingsalt, mis temaga võis juhtuda ja mis saab, kui ta tagasi ei tulegi. Rääkisin ja mõtlesin - ikkagi neli minutit - ja siis läks uks lahti ja Ivi tormas tagasi ning maandus laua taha! Uhh! Pärast saadet ta ütles, et oli unustanud osa tekstidest lauale, mis asus kolmandal korrusel - saade läks eetrisse esimeselt, nii et tal oli joosta küll. Ja ise naeris - ma teadsin, et sind võib usaldada! Huvitav seegi, et kui ma kodus küsisin - kas mu esinemises midagi kummalist oli - oli vastus "ei" !

Kui juba jutt sellele teemale läks, siis oma kolm-neli korda olin augutäitjaks Aeg Luubis ja vist ka Käokavas, sest toona oli nii, et kui mõne salvestatud lõigu sisselülitamine nurjus, tekkis 3-minutiline paus ja väljapääsuks näidati vaaid mingit sümbolit. Vist Vello Suuroja oli see mees, kes taipas mind kasutada, hõigates "Tee kolm minutit", kaamera sõitis peale ja tegin, kuna kõik teadsid, et mul oli ikka midagi varrukast võtta enneräägitud teemal või siis vähemalt asjakohast ning suutsin seda reipalt esitleda nii et keegi midagi erakorralist ei märganud.

24. 07. 2014
 
Mitte Tartu rahu kultuuridiplomaatia keskus vaid ülikool

9. juuli Rootsis ilmuvas Eesti Päevalehes on Jaak Uibu andnud teada ka ideest, mida ta tutvustas mulle läinud aastal ja mida ma toetasin, ent pakkudes sootuks muud ja soodsama, maailmas juba n.ö. aprobeeritud sildi all. Kultuuridiplomaatia keskus kui "Tartu rahu põlistamisele ja rahumeelsele diplomaatiale, kultuurile ja pedagoogikale suunatud projekt" on väärt mõte, ent maailmas on juba olemas ka Rahu-ülikoolid (University of Peace, Universidad de la Paz) - tean viimast Costa Rica näol, olles rääkinud selle presidendi ja riigiekspresidendi Oduberiga Tallinnas. Akadeemiliselt võiks ta kuuluda Tartu ülikooli juurde, olla MA õpe küllalt spetsiifilistel teemadel, mida Eesti ise oleks võimeline katma. Kui juba uue ideega välja tulla, siis ikka kaalutletult ja suurelt. Praegu on üksnes välismaale teatatud, et antud ja n.ö. väikest ideed teab veel Eesti kultuuriminister, kes lubas selle üle õhtul mõelda?!

10. 07. 2014
 
Ei pannudki 23.aprilliga palju mööda

Järjekordne näide oma mõtte liikumisest õiges suunas. Vanu riigikogu materjale lapates avastasin, et tegin järjekordse katse juures lisada kalendrisse usupühasid 1998.a. ettepaneku nr. 12: "Täiendada eelnõu uue punktiga järgmises sõnastuses: 3)4. aprill - Saksa ordu asutamise päev." Seletus: Sobib Maarjamaa Risti üleandmiseks ja sõjaväeparaadiks." Komisjon ei arvestanud - vastu olid kõik 12. Iva aga selles, et olin 3 aastat varem pidanud kangelasliku lahingu Maarjamaa Risti vastu, mis nimeliselt võeti ära lätlastelt - ega's Läti president muidu andnud vastava üriku Ilvesel üle Viljandis ehk Liivimaal ja millega Eestil polnud mingit pistmist. Seadus polnud veel jõustunud, kui Meri selle Soome presidendile kaela pani!! See selleks - aga 1998 ütles vaist, et küllap Saksa ordu ka meile kaela tuuakse ja tänaseks see on ju sündinud, sest 23. aprill - selleks, et see eestlastelt ära võtta ja kustutada eestlaste mälus Jüriöö ülestõus, - kuulutati see päev Templiordu kohalike "rüütlite" eestvedamisel veteranide päevaks. Ehkki olnuks loogiline valida selleks päevaks n.ö. liikuv pühapäev aprillis. Väidan, et taipasin selle uusordumeeste võimaluse ära 14 aastat varem.

07. 07. 2014
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee