Blogi
 
Väljakirjutamisele ETVajaloost eelnes väljakirjutamine olümpiale minekust

Pyeongchangi OM eel näidati noori ajakirjanikke bluffimas korea tähtede tundmist. Tark olnuks vähemalt mõndagi märki ehk kohalikku keelt tunda, sest tuleb tunnistada, et nende asjade mittetundmise nahka läks näiteks Heino Lipu ärakasutamine Barcelonas, mis sisuliselt jäi olematuks ja mida omamoodi rõhutavad ka kehvad filmikaadrid, kus lipp varjutab Lipu!

Söandan meelde tuletada, et mina, tollal ametlikult põlu all olnud mees, keda juba 14 aastat hoiti kahuritule kaugusel ETVst ja toonasest peameediast, olin see, kes peavoolu vastu minnes söandasin ajalehes Spordileht teha ettepaneku saata Barcelonasse OM delegatsiooni lipukandjaks Heino Lipu.  Kompenseerimaks ajaloo ebaõiglust tema suhtes ja näitamaks ka uustulnukat Eestit n.ö. uuest küljest! Ma ei tea, kui palju oli reageeringuid sellele artiklile, ent neid tuli ja kuigi spordiajakirjanike maffial - nimetagem asja õige nimega - oli oma kandidaat, jäi see välja käimata ning Lipp aktsepteeriti. Tegelikult läks veel niigi, et Peda rektor Virkusel oli mingi tõsine tüli oma alluva Lipuga Otepää baasi asjus ja teda isegi üritati vallandada ehk siis - ootamatu tähelepanu alla sattumine muutis kõik Lipu kasuks. Ühel hetkel taipasin, et spordiajakirjanikud räägivad rõõmsalt - rahvas otsustas Lipu kasuks ja kordagi ei kõla tele-raadiomajast aastakümneid eemalhoitud n.ö. algataja nimi. Kõik sai paika Raekoja platsl toimunud ärasaatmistseremoonial, kus seisin teises reas ehk siis ikkagi nähtaval kohal, tribüün igasuguseid untsantsakaid täis, aga ei poetata sõnakestki ja ei nähta ka. See selleks - olin kõik juba unustanud, kui ilmus Paavo Kivise koostatud olümpiaraamat. Selle esitlusel leidsin, et jälle vaid rahvas otsustas, millele osundamise peale Paavo vabandas ja lubas, et järgmises OM-raamatus saab ka algataja nimi mainitud kirja. Minu teada on Barcelona raamatuid hiljemgi kirjutatud, ent mida pole seda pole.

Võimalik, et ma seda ka meelde ei tuletaks, kui poleks kümmekond aastat hiljem juhuslikult avastanud, et vahepeal - 1990ndatel ilmunud kahes suures koguteoses ETV ajaloost (koostaha Hagi Shein) on mind lihtsalt välja jäetud. Ehkki 5. koht staaride tipus 1967-78 ja 6x suurem vaadatavus nn. kolleegidest pidanuks selle välistama. Tagatipuks olid ka minu loodud saated, eeskätt Rahvusvaheline panoraam teistele omistatud. Ehk siis - kui poliitikute hulgas sai Laar kuulsaks sellega, et jättis Savisaare igalt poolt ajaloost välja, siis mind on samamoodi koheldud ETV ajaloos ja ka Eesti olümpialiikumisega seoses.

Asja valusam kaotus oli aga see, et Barcelonasse sõitnud ajakirjanikest ja nende asendajatest ei suutnud keegi selgitada Lipu kaasavõtmise tegelikku tähendust. Ei osatud hispaania keelt (samas pahandati, et kohalikud ei oska inglise keelt!), ei tuntud Hispaania vastuolulist ajalugu, mida saanuks suurepäraselt kasutada. Kahetsen siiani, et ei sõitnud ise kaasa - olin algul mingis lennukitäies kirjas, ent siis ilmnes, et minu n.ö. tõlgi koht anti Adolf Slutskile ja ma ei soovinud oma raha eest sõita. Slutskist polnud mõistagi Stalini siunajat, et Lipu eemalejäämine Helsingist selgeks teha.

Panen siia ka viimase killu enda toonasest mittenägemisest. Sportlaste naasimisel toimus ohvritega inimõnnetus Raekoja platsil. Järgmisel või ülejärgmisel päeval seisis mikrofoniga keset platsi EB, kes küsitles möödujate hinnaguid. Jäin temast kümmekonna meetri kaugel seisma, sest mul oli, mida öelda. Aga ei nähtud, ei tahetud ja siin see on, mis jäi mul õigel ajal rääkimata. Arvan, et tean, kes olid mitme inimese surmas süüdi. Mündi tänaval oli 4 korrust tellinguid, kuhu rahvas oli ka roninud. Ootus venis ja jalutasime just tellingutest mööda, kui nende teisel korrusel olnud üks 4-5-liikmeline end särgi väele kiskunud kõhukate meeste ja paari naise kamp tegi endi arvates pulli. Kisaga "tulevad" tormasid nad tellingute tagaotsast küünarnukkidega teed tehes ette- ehk väljaku poole, pannes kogu konstruktsiooni kõikuma ja seal asunud inimesed karjuma. Pilt oli möödujatelegi kohutav, ent naljategijad pöördusid naeruga varasematele kohtadele tagasi. Näitasin neile veel alt sõrmega meelekohale, ent lärm oli suur ja mass vaid tungles. Korrapidajaid polnud kusagil. Igal juhul läksime kiirelt eemale ja olime Raekoja läheduses, kui sportlased lõpuks ka tulid ning siis käiks ka raksatus ja algasid karjed - meestepoegade uus pull oli oma töö teinud.

03. 02. 2018
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee