Blogi
 
Autoreferaadi põletamisest

Uus Moskva musta nimekirja kandmine tuletas mitu asja meelde, millest osa ilmselt näevad ka trükivalgust, ent oli ka nüanss, mis meenus hiljem. Tegelikult oli mul töö valmis 1975 ja kaitsmiseajaks 23.märts või 23.aprill. 15ndal kuupäeval aga saadeti kogu süsteem laiali ja üks esimesi otsuseid oli, et 300 lk asemel olgu töö pikkuseks 150 lk. Sestap algasid uued kaitsmised alles 1976.a. Minu autoreferaat trükiti TPI trükikojas - kusagil tänase Kristiine keskuse taga. Minu kontseptsioon, et rev. situatsioonil on vaid 2 ja mitte 3 tunnust (1915.a. definitsioon) , nagu kõikjal kirjas - mille ma ka Lenini enda hilisemate tööde põhjal ära tõestasin, tõstis nii Tartu kui Tallinna kateedrid tagajalgadele - Leningradis istusid mehed maha ja kontrollisid tekstid üle, siis erupolkovnik Boris Tamm, kes oli TPI kateedri juhataja tegi mulle ootamatu otsuse - seda trükikojas, kus kokku saime, et kogu trükiarv - 150 eks - tuleb ära põletada. Mäletan, et küsisin ühte eksi endale ja vist hoidsin seda käes, ent ta võttis selle ära ja pani kogu hunniku peale, mis ära viidi. Alles nüüd meenus mulle, et olin tollal veel Keskkomitee eriuurimise all, mis lõpetati alles aprillis 1977 ja kõige hullemad asitõendid minu vastu esitati novembris 1976. Ehk siis tegu oli käiguga mind päästa/säästa. Pole raske ette kujutada, et tõendiks minu vastu võinuks saada ka autoreferaat - uues, 1977 kirjutatus juba hämasin samal teemal

27. 06. 2018
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee