Blogi
 
Nonii - Eesti Albaania poliitkolmik

Loen tagantjärgi 5. okt Postimeest, kus intgervjueeritav Albaania president Ilir Meta, kus juttu sellest, et Prantsusmaa+Taani (kes täna andis rohelist NS2le) panid veto ALB ja MAKEDONIA liitumiskõnelustele ja meenutatakse Saksamaa tingimusi sealseks valimisreformiks. Suurriikide demagoogia, sest olin juhtumisi 1996 OSCE vaatleja Albaania valimistel, kus sain heaks tuttavaks nende toonase presidendiga Berishaga, kellega kohtusin ka hiljem. 2015 aga kirjutasin ECRile raporti EL laienemisest Balkani riikidele ja pidin tunnistama, et Prantsusmaa nimel toimiv Guineast pärit must mees tegi mida tahtis Kreeka kamraadide abil Albaania vastu. Algas see mäng ühte väravasse aga 1996, kui olime koos Raoul Üksväravaga vaatlejaiks, mina liikusin mägedes ja pidin tõdema, et neljas jaoskonnas ei saanud valida, sest hääletusbülletäänid lõppesid otsa! Panime selle kirja ja tunnistasime kokkupõrgete puhkemist Tiranas ehk siis tulemused tekitasid protesti. Nädal hiljem sain mina kutse olukorra arutamiseks Crans Montanasse, helistati veel üle, et tuleksin, ent kui läksin hommikuse väljasõidu eel lennupiletit saama, oli Riigikogu välisosakonna juht Maasikas esimene, kes küsis - miks just sind kutsuti ja kas ikka on vaja minna ? Siis aga teatas, et riigikogu juhatus ehk siis Savi ja Kelam olla otsustanud, et mul pole vaja sõita, Rüütel olla vaikinud. Ehk siis - mul pole lennupiletit. Olin niivõrd shokeeritud keeldumisest, et - Tiit koldits ütles hiljem, et Sakala keskus oleks mul selle välja maksnud - jätsingi sõitmata. Mõistagi oleksin öelnud ühte - vähemalt neljas ringkonnas tuleb valimised uuesti korraldada! Pärast vaatasin saadetud materjalidest, et kohale ehk Crans Montanasse polnud tulnud ükski valimisi vaadelnud parlamendisaadikutest!? Aeti läbi ametnike arvamustega ja kõik-oli-korras hinnangu ära oodanud mägilased võtsid kätte ja pidasid maha korraliku kodusõja ligi 2000 tapetuga. Vaevalt et meie trio Savi Kelam Maasikas tegutses omapäitsi - täideti kas Berliini või Pariisi soovitusi (ütlen seda ka 2015.a. kogemuse põhjal), sest - niisugused on geopoliitilised mängud! Albaanlaste häda ju selles, et on moslemid ja neid tuleb rohkem pitsitada, omavahel tülli ajada ning siis on hea rääkida, et näe - sõdivad. Varsti olid käibel mõisted albaania maffia, albaania narkokaubandus, siis Kosovo samad asjad jne. Kusjuures 2015 ei suutnud keegi eitada, et narkoprobleeme on kõikjal, ent selle Guinea Balkani eksperdi  eestvedamisel hääletati vaid ühele riigile lisalast juurde. Ehk siis - see Albaania probleem on ka kolme eestlase kätetöö.

31. 10. 2019
 
Ekspressi vingerdused

23. oktoobri Eesti ekspress võtab muigama ja paneb mõtlema. Sõnumi "Bakuu park, Gruusia haljak" on küll viide Eesti Päevalehes 2013 ilmunud artiklile, ent see kõneles muust, kui nüüd väidetakse. Eesti Aserbaidzaani kultuurikeskus tahtis tõepoolest rajada Raua ja Kreutzwaldi tänavale parki, ent mõtteks oli ju ka Alijevite dünastia mälestuse jäädvustamine. Nagu see näiteks on toimunud Serbias, Mexicos  ja vist ka Bosnia-Herzegovinas. Asi algas vana Alijevi naise akadeemik Zarifa büsti, siis Heydari enda monumendi püstitamise kavast Tallinnas ja see oli pikk asjaajmine, mis lõpuks kuidagi soikus. Kaukaasias lihtsalt on niisugune komme. Gruusia palve saada oma nimeline väljak Tallinnas oli mõistagi tagasihoidlikum, ent aasta oli ka juba 2017 ja hinnang sellele lõunamaale kõvasti teisenenud.

Tallinna-Bakuu suhete uue redaktsiooni kõrval on tõdemus, et K. Pätsi monument ikkagi tuleb ja Estonia taha. Ideevõistluse tähtajaks on 21. jaanuar ehk siis Lenini  surmaaastapäev. Mehele, kes nagu Alijevgi pandi endale monumendi püsti veel eluajal ja kui neid kujusid saab mitu, siis jääbki ametliku hinnanguta tema tegevus juunis-juulis 1940 ehk siis jääb jõusse Kremli kontseptsioon Eesti okupeerimise/annekteerimise osas, s.t. jutt vabatahtlikust liitumisest!? Mis teha, kui meil on Velliste &.

28. 10. 2019
 
Presidendi kleidi sõnumi selgitusest

Loen, nagu ikka huvitavate riigijuhtide UN GA kõnesid ja üllatusin, leides meie oma tekstile lisatult ka tema kleidi kirjelduse - kujutas Antarktikat, et juhtida tähelepanu kliimakriisile ja Antarktika olulisusele. Juttu ka Saaremaalt pärit Balti mereväeohvitser Bellingshausenist. Tegelikult mainiti kõnes vaid Antarktikat, ehkki 2x, kuid mitte just eriti esiletõstetult ehk siis kogu see osa toetab vähe Antarktika kleiti. Vast mõeldi seda disainides hoppis millelegi muule? Ja kuna tuleb kohe ette "Sõna on vaba" - kas siis oli kantselei tekstile samuti lisatud dressipluusi selgituskiri? Samas - ELL presidentide kõnesid kõrvutades - tuleks ikka natuke koordineerida ka ja mõelda ühiste sõnumite esitamist. Kui üks räägib ühest Balti asjast 45 inimesega ja teine teisest Balti teest miljoni inimesega, siis - mis või kes meelde jääb?!

30. 09. 2019
 
Tartu ülikooli ajaloolased 1961-66 koos

Aega läks, aga kokku saime. Eeskätt Fidel Castro nimeline 106. tuba Pälsoni 14 intris. Elasime seal 1962-65 ehk siis mina, Toomas Alatalu, Vello Tõnso, Rein-Aksel Oras ja Aavo Vedler (aastaid manalamees) aasta kauem. Kusjuures algul suures voodis, siis pea kuu magas laua peal tänane Eesti Vabariigi ainuke ajaloodoktor (1992) Toomas Varrak. Võiks öelda, et ideaalne meeskond ja tuba, sest kord pidi olema täiuslik - asusime n.ö. trepi käänakul ja kõigile möödujaile jäi silma nimesilt uksel. Ükski kontroll mööda ei saanud, k.a. Keskkomitee omad - miks niisugune nimi!? Põhjendasin kenasti ja olime kõik tegijad. Kursuse tüdrukutest olid kohal Tiiu Kalev ja Kanni Pihlakas. Rääkisime 5 tundi. Allikmaterjale kasutades. Millest huvitavaim ÕV. Ehk Õrnema soo visiidid. Tasemel allikas nagu mehed isegi.

22. 09. 2019
 
ETV 40 aastat ekraanikeeldu

Kirjutan andmaks tead, et märkasin blogis märtsist augustini tehtud sissekannete kustutamist . Ehk siis süvariik tõesti eksisteerib ja tegutseb, kui lähtuda Helmede jutust. Pigem usun, et kustutamiste taga on pigem väike, alatu ja rumal ning kriitikat mittetaluv seltskond, kes pole suuteline oma ja n.ö. omade tehtud vigu tunnistama. Kustutatud sissekannetes ma hindasin riigikkogu valimiste tulemusi, kus oli ka sõna tsensuur, sest ajakirjandus ju lülitas kunstlikult tähelepanu alt välja Vabaerakonna. Samas lootused täita see koht Eesti200 ei täitunud. Ka teistes sissekannetes tegin juttu tsensuurist, mida ju Eesti Vabariigis ametlikult pole, aga mis rullub sama jõuga kui ENSV päevil. Tolle aja lõpus said ju paljud kasu sellest, et keegi oli keelatud ja need samad kasusaajad tegutsevad tänagi. Sestap küsisin - miks pole meil hinnagut Nõuka-aja tsensorite kohta ajakirjanduses, raadios ja ETVs?! Mõistagi juhtisin tähelepanu sellele, et Eesti hiilgab kogu Ida-Euroopa sellega, et siinsed esinemise-avaldamiskeeldu kehtivad aastakümneid ja riigikorra muutumistest sõltumata. Mis teha, kui tsensuuri kehtestamise taga on kadedus. Mõistagi ei jäänud minu tähelepanuta Vakra plagiaat, mis tuleb välja, et ka nüüd keelatud teema, sest mees, nagu Madegi omal ajal, jälle soojal kohal. Kirjutasin muide ka Valdo Pandi märkmikutest, mis ka on kustutatud - on ju teada, et vaid väikesed inimesed vihastavad suurte tarkuse väljalöömise korral. Kuna arvuti on taas kinnitanud oma "usaldatavust", muudan info edastamise ja talletamise taktikat.

19. 09. 2019
 
Saatkondade suurus

No ei saa aru, kuhu tekst läheb

Huvitav - olen veel kirjutanud ehk siis iga kuu midagi. Ja kadunud!?

Igal juhul kirjutasin ETV maffiast ja ka Valdo Pandi märkmikest, mida käisin vaatamas - aga selle kustutamine on küll kuritegu.

13. 09. 2019
 
Saatkondade suurus

Loen 3.-4. septembri Postimees ja tõden, et soovitasin eelmisel sajandil kõnelaustel pidada silmas teiste suurte saatkondade suurust Balti riikides.

13. 09. 2019
 
Mida rahvas/üliõpilased tahavad?

Aga ikka seda, mida on neile räägitud ja lubatud rääkimiseks lubatud seltskonna poolt. Ei uskunud, aga kahel viimasel päeval 6.-7.2 olen kogenud, et me polegi demokraatide tüüritavast osast Ameerikast maha jäänud. Mõtlesin lahata, aga tuleb ette, et just äsja rääkis raadios inimene, kes kinnitas, et asub hetkel Indias - ja andis nii vildaka pildi maailmast toimuvast kui sai. Mõned nädalad tagasi otsisti FB kaudu esinema inimesi, kes on käinud Iraanis. Nii need teadmised ja hoiakud kogunevad.

Pärnus - vist Sütevakas - oli poliitikuid kuualama tulnud 7 või õpilast, aga rutati lisama, et teised said neid kuulata koridoris. Siit algabki jama - välispoliitika see on pilt, ruumiline ettekujutus sellest, kus miski toimub ja mis miskit mõjutab. Seda kõrvadega ei kujunda - selleks on vaja pilti ja siit algaski omal ajal Alatalu fenomen, mida Pärnus ja Pärnu-Jaagupis jätkasin. Mida Hisp TV jätkab nii et lust vaadata.

Natuke ka uue sundmõtlemise kujundajatest - oli lust vaadata, kuidas Trump USA kongressi vastasleeri, eriti end valgesse rüütanuid- oi, me oleme puhtad ja õiged - paika pani. Õigemini seda, kuidas sellega lepiti. Uus kongressnaine, kes on viimastel nädalatel Trumpi kostitanud niisuguste sõnadega, et meesterahvalgi on neid raske siin ümber kirjutada - üksnes zestikuleeris ja vingerdas närviliselt. Aga ta oli pidevalt pildis, kui naeratas, sest sealsele ja muule ajakirjandusele pole probleemiks tema sõnakasutus ehk siis on antud luba kordamiseks. Mis muud, kui ootame - täna on nende aeg. Või ikkagi üritame ka ise sõnaõigust ja sõnumi andmise õigust tagasi saada.

08. 02. 2019
 
Viimane tsensuurilaine Eestis algas 2012

Panen siia kirja, et kui algas Araabia kevad ja tegu regionaalse revolutsioonilise protsessiga, millest kirjutasin oma väitekirja, siis sai ruttu nõusse oma kunagise Noorte poliitikute kooli poisti Kaivo Kopli ja Eesti Päevalehes ilmus 21.04.2011, 1.7.2011, 28.10.11, 16.12.2011 ja 9.02.2012 viis suurt ülevaadet-analüüsi sellest, mis toimub. Ja rohkem ei ilmunud ning ühel hetkel koliti mu artiklid hoopis Delfisse, mis annab küll praegu tiitliks epl.delfi.ee , ent trükimeedia lugeja seda ei näe. Ei ilmunud aga selle pärast, et Eesti liitus USA ja EL toetusega Süüria vastuvalitsusele - nn. Süüria grupi esimene istung toimus 24. veebruaril 2012 ja tuli suu sulgeda kõigil, kes rääkisid muud - eeskätt seda, et kui kohalikud riigid ettevõtmist ei toeta, ei tule midagi välja. Eestis aga räägiti TVs ja kirjutati kõigis peavolluallikates sellest, kuidas Süürias kohe-kohe võidetakse. Brüsselist lisa-autoreid kaasates või - ilmselt need määriti Eestile kaasa. Täna on hea öelda, et venelased sekkusid, aga see toimus alles 2015 ja selleks ajaks oli see kurikuulus vastuvalitsus juba ammu mõttetu. Et küsida - miks lasti Eesti rahvale rahulikult aastaid valetada sellest, mis toimus toona araabia maailmas. Täna kummitab sama oht olukorraga Venezuelas, kus USA ja EL, Eesti k.a. on seisu, kus kohalikel riikidel on kaks seisukohta. Ei näe, et keegi julgeks peavoolumeedias - kust mind ammu kõrvaldatud - toimuvast ausat pilti anda. Kuna Süüria puksin edasi, siis on Eesti meedias juba kaks suurt välja kus kehtib tsensuur - avaldatakse vaid seda, mis Brüsselile meeldib.

06. 02. 2019
 
Alatalu tsiteerimisest maailmas

Sain nüüd mingi Research Gate'i ja fikseerin, et 2000-18 on minu teadustöid tsiteeritud 19 x ja leidsin ka vastavad artiklid ja raamatud aastate kaupa :2018 = 2x, 2017 = 3x, 2014 = 2x, 2012, 2010, 2006, 2001 - kõik üks artikkel. Kõige enam muidugi Tuva artikkel, ent ka Geopolitics Taken the Signature from the Russian-Estonian Border Treaty. Seda viimast ei tahtnud TLÜ punaprofessorid avaldada. Academia.edu annab kogu aega midagi muud et ainuüks mullu iga kuu!?

31. 01. 2019
 
Põdralikud võtted jätkuvalt elus

Eile sai siis teatavaks minu kandideerimine - viidi nimekiri räägitust päev varem. Peale 12 helistas ERRist venekeelne ajakirjanik, kellele selgitasin, et olen lahkunud SDPst, kandideerin sõltumatuna ja peamureks Euroopas tekkinud olukorra selgitamine ka kandideerimine Europarlamenti. Seda, et nr. 1 oli juba tema leiutus. Huvitav aga see, et esimene eestikeelne kommentaar minu kandideerimisest sisaldas osunduse - "Alatalu ütles ERRi venekeelsele portaalile..." Ehk siis EKP KK poolt 40 aastat tagasi jõustatud printsiip - ei tea, ei tunne, aga kolgime seda meest, keda rahvas kuulab meist kordades rohkem - töötab edasi. Esinumbri koht peaks siiski tagama mulle kaasalöömise peavoolumeedia üritustel.

17. 01. 2019
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee