Blogi
 
Mida rahvas/üliõpilased tahavad?

Aga ikka seda, mida on neile räägitud ja lubatud rääkimiseks lubatud seltskonna poolt. Ei uskunud, aga kahel viimasel päeval 6.-7.2 olen kogenud, et me polegi demokraatide tüüritavast osast Ameerikast maha jäänud. Mõtlesin lahata, aga tuleb ette, et just äsja rääkis raadios inimene, kes kinnitas, et asub hetkel Indias - ja andis nii vildaka pildi maailmast toimuvast kui sai. Mõned nädalad tagasi otsisti FB kaudu esinema inimesi, kes on käinud Iraanis. Nii need teadmised ja hoiakud kogunevad.

Pärnus - vist Sütevakas - oli poliitikuid kuualama tulnud 7 või õpilast, aga rutati lisama, et teised said neid kuulata koridoris. Siit algabki jama - välispoliitika see on pilt, ruumiline ettekujutus sellest, kus miski toimub ja mis miskit mõjutab. Seda kõrvadega ei kujunda - selleks on vaja pilti ja siit algaski omal ajal Alatalu fenomen, mida Pärnus ja Pärnu-Jaagupis jätkasin. Mida Hisp TV jätkab nii et lust vaadata.

Natuke ka uue sundmõtlemise kujundajatest - oli lust vaadata, kuidas Trump USA kongressi vastasleeri, eriti end valgesse rüütanuid- oi, me oleme puhtad ja õiged - paika pani. Õigemini seda, kuidas sellega lepiti. Uus kongressnaine, kes on viimastel nädalatel Trumpi kostitanud niisuguste sõnadega, et meesterahvalgi on neid raske siin ümber kirjutada - üksnes zestikuleeris ja vingerdas närviliselt. Aga ta oli pidevalt pildis, kui naeratas, sest sealsele ja muule ajakirjandusele pole probleemiks tema sõnakasutus ehk siis on antud luba kordamiseks. Mis muud, kui ootame - täna on nende aeg. Või ikkagi üritame ka ise sõnaõigust ja sõnumi andmise õigust tagasi saada.

08. 02. 2019
 
Viimane tsensuurilaine Eestis algas 2012

Panen siia kirja, et kui algas Araabia kevad ja tegu regionaalse revolutsioonilise protsessiga, millest kirjutasin oma väitekirja, siis sai ruttu nõusse oma kunagise Noorte poliitikute kooli poisti Kaivo Kopli ja Eesti Päevalehes ilmus 21.04.2011, 1.7.2011, 28.10.11, 16.12.2011 ja 9.02.2012 viis suurt ülevaadet-analüüsi sellest, mis toimub. Ja rohkem ei ilmunud ning ühel hetkel koliti mu artiklid hoopis Delfisse, mis annab küll praegu tiitliks epl.delfi.ee , ent trükimeedia lugeja seda ei näe. Ei ilmunud aga selle pärast, et Eesti liitus USA ja EL toetusega Süüria vastuvalitsusele - nn. Süüria grupi esimene istung toimus 24. veebruaril 2012 ja tuli suu sulgeda kõigil, kes rääkisid muud - eeskätt seda, et kui kohalikud riigid ettevõtmist ei toeta, ei tule midagi välja. Eestis aga räägiti TVs ja kirjutati kõigis peavolluallikates sellest, kuidas Süürias kohe-kohe võidetakse. Brüsselist lisa-autoreid kaasates või - ilmselt need määriti Eestile kaasa. Täna on hea öelda, et venelased sekkusid, aga see toimus alles 2015 ja selleks ajaks oli see kurikuulus vastuvalitsus juba ammu mõttetu. Et küsida - miks lasti Eesti rahvale rahulikult aastaid valetada sellest, mis toimus toona araabia maailmas. Täna kummitab sama oht olukorraga Venezuelas, kus USA ja EL, Eesti k.a. on seisu, kus kohalikel riikidel on kaks seisukohta. Ei näe, et keegi julgeks peavoolumeedias - kust mind ammu kõrvaldatud - toimuvast ausat pilti anda. Kuna Süüria puksin edasi, siis on Eesti meedias juba kaks suurt välja kus kehtib tsensuur - avaldatakse vaid seda, mis Brüsselile meeldib.

06. 02. 2019
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee