World known Greek composer and leftist politician Mikis Theodorakis (1925-2021) died on Sept.2. Russiaõs main TV channel Rossiya24 dedicated to him several minutes, incl. affirmation that he had protested the removal of Bronze soldier monument in Tallinn in April 2007. Surprising news for many, incl. participants of the Lennart Meri Conference (Sept.3-5) as they received among other papers ICDS Report. The Bronze Soldier Crisis of 2007. Revisiting an early case of the Hybrid Conclict. August 2020. It avoids mentioning of the Eurouniversity journal Baltic Horizons December 2008 Special issue No 10 Bronze Soldier Removal (170 pps). Its chronology mentions also the European Left Party meeting (representatives from 17 countries) in Tallinn on April 29, 2007, incl. the Greek one, which arranged its most famous member to make the respective statement. The survey of August 2020 also avoids mentioning the main political manouvres of this crucial day, when oppositional Rural party congress - sitting in Viljandi - thrice declined adoption of anti-governmental resolution so waited by the "pragmatic forces in parliament and Tallinn City council" as they were described by the Russian State Duma. The scheduled press-conference in Tallinn was also thrice postponed. The unborn resolution and lot of other documents are published in edition of 2008. Revisiting means as rule disclosing something new, additional. In this case the result was received with ignoring some key elements of the conflict. It looks like as part of the cancel culture. |
2. septembril suri maailmakuulus Kreeka helilooja ja vasakpoolne aktivist Mikis Theodorakis (1925-2021). Vene esitelekanal Rossija24 mälestuslõigus oli ka märkus tema viimaste aastate ühiskondlikest protestidest ja nelja-viie mainitu hulgas ka protest Pronkssõduri äraviimise pärast Tallinnas. Seda koos pildiga. Miks Theodorakis sellele reageeris? Juhtumisi silmasin Lennart Meri konverentsil ICDS üllitist The Bronze Soldier Crisis of 2007. Revisiting an Early Case og Hybrid Conflict. August 2020. Loomulikult vaatasin, sest olin ise toimetanud veel 2008 ilmunud Eurouniversity üllitist Bronze Soldier Removal (Baltic Horizons erinumber, mida toona said muuhulgas ka kõik saatkonnad jne.). ICDS antud kogumiku olemas olu ei märgi ja ei maini ka fakti, et 2007 toimus Tallinnas 17 Euroopa vasakpartei, k.a. Kreeka kommunistid kogunemine ja just 29. aprillil. Ehk siis sealt see info läks ja Theodorakis kui tuntuim nimi sai kodus korralduse avaldus teha. Uus ülevaade Pronkssõduri kriisist on huvitav ka sellepoolest, et ei mainita muudki poliitilist - näiteks Rahvaliidu kongressi Viljandis, kus üks seltskond visalt üritas teha valitsusevastast avaldust, mida "pragmaatiliste jõudude" juht Tallinnas ootas. Kõik see on kirjas 2008 ilmuunud analüüsis, k.a. dokumendid, ja kajastamata 2020 ilmunus. Eks nii see cancel culture käibki - kirjutame nii idale kui lääne kasulikele sobiva ülevaate. |
Viskan ära vanu ajalehti ja loen Hommikuleht, 26. nov. 1993. Associated Pressi teateil lubab peaminister Laar prostitutsiooni seadustamist juba järgmisel aastal. Pemainister tunnistab, et eesti konservatiivse valitsuse toetus prostitutsiooni legaliseerimisele paneb paljusid Läänes imetama, kuna seal on konservatiivid vastupidisel seisukohal. "Me oleme lahtiste silmadega konservatiivid", teatas Laar.Eesti Statistikaameti andmetel oli prostitutsiooni käive 1992.aastal 13 miljonit krooni (ehk miljon dollarit). AP tsiteeris ka Riigikogu liiget Toomas Alatalu, kes avaldas veendumust, et prostitutsiooni legaliseerimisega saab Eestist "Põhjamaade Bangkok." |
Pealkiri tuleneb kirjutamise päevast, aga 30. märtsil põõdis AK esimeses stuudios Kaja Kallasele "hanerasva"stiilis kaela määrida "ähvardust" suve keelamisest. Tõesti huvitav - kes ja kus see konkreetne silt igakord ära otsustatakse?! Teine häiriv moment - kui vastas istub naisterahvas, siis ... Kaja taktika - vahetan teemat, lobisen üldisest - hakkab silmatorkavalt kinnistuma. |
Eilses (10.03) "Pealtnägijas" korrati - keegi naisterahvas - jälle Mart Helme hanerasva juttu, kusjuures sedapuhku oli ajaloo-osa s.t. Mardi märkus, et kui mina noor olin, siis tehti nii - eriti puhtalt eemaldatud. Kordan - ma pole mingi Helme fänn, aga niisugune ajakirjandus on KURITEGELIK. Niisuguse ärategemise ehk kaelamäärimise juures polegi ime, et teatud inimesed lihtsalt vaikitakse maha, et neist äpumad saaksid kurjategijatena - aga teiste ekraanilt kadeduse pärast kõrvaldamine seda ju on - teleekraanil laiutada. Täna on muide AK 65. Vist selle kohaga algabki minu töökohtaade nimisxtu, kus ma teatud kurjategijate seltskonna arvates pole üldse töötanud. Ehk siis cancel culture algas Eestis ammu enne seda kui Ameerikas hakkasid monumendid kukkuma. |
Panen kirja, et 25.02 toimus AKs tüüpiline juhtum. Priit Kuusk usutles minister Liina Kersnat ja vastuseks küsimusele, mis väitis vastuolu koalitsioonipartnerite vahel, teatas minister hämmeldunult, et vähemalt reformiministrid ..., mille peale Kuusk kuuklutas, et "keskerakond oli järelikult vastu." ja läks jutuga edasi. Täpselt samal moel kehtestas oma tarkuse mullu Andres Kuusk, kes võttis kahekõnes Mart Helme'ga jutuks juba valesti leviva hanerasva jutu. Kuuse väite järel kinnitas Helme selgelt, et see käis mineviku kohta. Kuusk kordas oma väidet teist korda ja Helme pareeris teist korda. Kuusk kuulutas selle peale kolmandat korda, et "hanerasvaga on siis nii ja läheme nüüd järgmise küsimuse juurde." Helme lõi käega, ehkki võinuks kasutada Zirinovski võtet ... Ma pole mingi Helme fänn, aga ma pole nõus niisuguse vale kehtestamisega. Eesti TV töötab valede kehtestamise masinana, sest ekraan kuulub vale kehtestajatele. 40 aastat tagasi saadi selle eest ENSV teenelisteks ajakirjanikeks, nüüd annab president Valgetähe ordeni. Muidugi - tänased räägivad muudki, aga ikkagi... Toimuva mahavaikimine, leppimine toob kaasa selle, et punkt pannakase ajalooraamatutega, mis kubisevad valedest. Muide - ETV ajaloo kohta on ka Hillar Peebu käsikiri, mida seltsimeeste soovil/survel pole raamatuna avaldatud. |
Hämmastav, aga tekst kadus. Olen juba 2x kirjutanud. Kirjutan homme. Proovin, kas saab lisada Olen tahes-tahtmatult Eestis ühtteist mõjutanud ja kena lugu on ka teaduskraadide omamisega. Kirjutasin EKP Keskkomitee suurima märatsemise aegu 1973-77 ka väitekirja Revolutsioonilisest situatsioonist ja selle eripärast Ladina-Ameerikas. 300 lk oli valmis ja kaitsmine määratud 23.aprill 1975, kuid 15. aprillil saatis VAK komisjonid laiali. Tallinnas tekkis huvitav seis, sest kõik oli kokkulepitud minu üleminekuks Tartust Tallinna ja tegin esimeses lõpuarve. Augustis tuli teisest teade, et mulle polegi kohta. Küsisin siis ka Anupõllult, kellel mõistagi polnud midagi pakkuda. Ootamatult helistati KK-st ja teatati, et saan Kose-uuemõisas oleva kutsekooli direktori asetäitjaks. Samas kinnitas joffe, et väliskommentaare saavad teha vaid EKP lektorid ja kõrgkoolide õppejõud. Igal juhul olin 2 kuud töötu, kui Kalev Koger kutsus TpedIsse. teen pausi ja vaatan, kas salvestub. Jätkan. Vahepeal pöördusin Moskvasse, juhtumisi oli NLKP KK lektorite grupi juht olnud Eestis ja näinud mind esinemas. 1976 suvi tuli Põdral KK-st lahkuda, ent sõprade abiga tuletas ta meelde minu loengut Tsehhoslovakkiast augustis 1968,,, Kaitsesin oma töö edukalt mais 1977 ja siis tekkis seis, et olen ainus teaduskandidaat rahv. suhete teemal. Selle ajani kehtis kord, et kandidaadi tiitlit võis kasutada vaid n.ö. oma teemal esinedes. Meil olid juristidel ja ka ajaloolastel toona läbi ja lõhki NLKPlikud teemad küla ja linna õigustest või lähenemistest. Ja siis otsustatigi KK-s, et kõik kandidaadid on kandidaadid teemast hoolimata (GH IS RM AA TM). Mõtteks mõistagi see, et ma välja ei paistaks. Samas olid nad kõik niikuinii veel EKP KK lektorid või mittekoosseisulised lektorid, hiljem EKP KK ühiskondlik aktiiv, kuhu ma pole kunagi kuulunud. Tagatipuks ei tohtinud ma end ka ETV väliskommentaatoriks nimetada - lubatud oli "TV väliskommentaator" (Joffe edastatud nõue). Sestap otsustasin filosoofikandidaadi kraadi omamist mitte mainida. Tagantjärgi see kõige targem otsus polnud, sest tühjuse propaganda oli teleekraanil ja Eestimaal tervikuna alles alanud. |
Aeg fikseerida. Olen ikka omapärases seisus küll, sest 1. minu kommentaarid ilmuvad Õhtulehes, aga neid mingist ajast N alates ei saa keegi kommenteerida. 2. Delfi artiklitega on nii, et nagu tahetakse või kirjutan ise laupäeva hommikuks ja siis - olenevalt originaalsusest - see kas ilmub kohe või alles pühapäeva õhtul. Siis - pärast korduvaid meeldetuletamisi pannakse see üles 18-19 paiku paariks-kolmeks tunniks. Ma kirjutan ikka päevakajalisi asju ja ikka oma teadmiste põhjal, nii et jääb mulje. et ei taheta, et paljud loeksid. 3 Päevalehte jõuab neist Delfi lugudest esmaspäeviti mõni fraas 2. või 3. lehekülje ülaserva. Ehk siis ei saa öelda, et ei avaldata ja et väärtust pole. Kui pressin paberlehte artiklit, ilmub sellest pigem teisejärguline osa. 4. Pakun EEsse, soovitatakse või saadetakse see ise Delfisse. Ehk siis olen konglomeraadi ühisklient, kellega tehakse mida tahetakse ja kus loo originaalsus, uudsus, eriti Venemaa analüüsi osa, on soovimatu?!Samas ilmutatakse igasugust teaduskauget jama, ent ju on kusagil nii kokku lepitud - Alatalut oleme sunnitud avaldama, aga kollektiivse kontrolli all. Süvariik igal juhul. Igal juhul pisut peenem värk, kui USAs langetatud otsus - meie Hunter Bideni sigadustest ei kirjuta ega räägi. Meenutaks samas lühidalt ka EKP kaabakate kadalippu 1970-80ndatel, kus ma ei tohtinud kirjutada Rahva hääles ja Eesti Kommunistis - aga need läksid kirja kui õppejõu kohustuslik teadustöö ehk tööplaani täitmine. Siis leidsin väljapääsu - avaldasin korralikud esindusartiklid Kiievis ja Kaasanis ning hakkasin käima mujal konverentsidel, sest ka teesid olid teadustöö - siin ei olnud sellel mingit mõju, aga andis õiguse pöörduda Moskvasse ja nii saavutasin isegi Tsiili revolutsiooni analüüsi avaldamise TA toimetistes. Noorte hääle kirjutamistest on juba detailides pannud kirja loo, kuidas ajalehe 3. külg asendati uuega, sest juba laotu oli toodu keskkomiteesse ja vahekorras 4:1 leppisime lõpptulemusena kokku, et minu pakutud skeemile tuleb lisada sõna suurtükid ja vastav kujutis! minu Ladina-Ameerika raamatu käsikiri lükati tagasi, sest segas Made & haltuurat ja üldse olid need seltsimehed väliskommentaatorid alates Alfred Käärist raha-maiad mehed. Põdrast alates ihati ka tähelepanu ekraanil. Kerge teenistuse kulminatsiooniks sai kahe entsüklopeedilise teose tõlkimine ja väljaandmine kui Tiit Made originaalraamat. See superplagiaat läinuks maksma kogu ENSVle eraldatud välisvaluuta ja siis algaski otsustav klaperjaht vilepuhujale - nagu nüüd moodne öelda, et kaabakad osavalt uude vabariiki sisse möllida. |