Blogi
 
Teaduskraadide osast ETV propagandas ENSVs ja Eesti vabariigis

Hämmastav, aga tekst kadus. Olen juba 2x kirjutanud. Kirjutan homme. Proovin, kas saab lisada

Olen tahes-tahtmatult Eestis ühtteist mõjutanud ja kena lugu on  ka teaduskraadide omamisega. Kirjutasin EKP Keskkomitee suurima märatsemise aegu 1973-77 ka väitekirja Revolutsioonilisest situatsioonist ja selle eripärast Ladina-Ameerikas. 300 lk oli valmis ja kaitsmine määratud 23.aprill 1975, kuid 15. aprillil saatis VAK komisjonid laiali. Tallinnas tekkis huvitav seis, sest kõik oli kokkulepitud minu üleminekuks Tartust Tallinna ja tegin esimeses lõpuarve. Augustis tuli teisest teade, et mulle polegi kohta. Küsisin siis ka Anupõllult, kellel mõistagi polnud midagi pakkuda. Ootamatult helistati KK-st ja teatati, et saan Kose-uuemõisas oleva kutsekooli direktori asetäitjaks. Samas kinnitas joffe, et väliskommentaare saavad teha vaid EKP lektorid ja kõrgkoolide õppejõud. Igal juhul olin 2 kuud töötu, kui Kalev Koger kutsus TpedIsse. teen pausi ja vaatan, kas salvestub. Jätkan. Vahepeal pöördusin Moskvasse, juhtumisi oli NLKP KK lektorite grupi juht olnud Eestis ja näinud mind esinemas. 1976 suvi tuli Põdral KK-st lahkuda, ent sõprade abiga tuletas ta meelde minu loengut Tsehhoslovakkiast augustis 1968,,, Kaitsesin oma töö edukalt mais 1977 ja siis tekkis seis, et olen ainus teaduskandidaat rahv. suhete teemal. Selle ajani kehtis kord, et kandidaadi tiitlit võis kasutada vaid n.ö. oma teemal esinedes. Meil olid juristidel ja ka ajaloolastel toona läbi ja lõhki NLKPlikud teemad küla ja linna õigustest või lähenemistest. Ja siis otsustatigi KK-s, et kõik kandidaadid on kandidaadid teemast hoolimata (GH IS RM AA TM). Mõtteks mõistagi see, et ma välja ei paistaks. Samas olid nad kõik niikuinii veel EKP KK lektorid või mittekoosseisulised lektorid, hiljem EKP KK ühiskondlik aktiiv, kuhu ma pole kunagi kuulunud. Tagatipuks ei tohtinud ma end ka ETV väliskommentaatoriks nimetada - lubatud oli "TV väliskommentaator" (Joffe edastatud nõue). Sestap otsustasin filosoofikandidaadi kraadi omamist mitte mainida. Tagantjärgi see kõige targem otsus polnud, sest tühjuse propaganda oli teleekraanil ja Eestimaal tervikuna alles alanud.

20. 01. 2021
 
Eesti tsensuuri tänane eripära

Aeg fikseerida. Olen ikka omapärases seisus küll, sest 1. minu kommentaarid ilmuvad Õhtulehes, aga neid mingist ajast N alates ei saa keegi kommenteerida. 2. Delfi artiklitega on nii, et nagu tahetakse või kirjutan ise laupäeva hommikuks ja siis - olenevalt originaalsusest - see kas ilmub kohe või alles pühapäeva õhtul. Siis - pärast korduvaid meeldetuletamisi pannakse see üles 18-19 paiku paariks-kolmeks tunniks. Ma kirjutan ikka päevakajalisi asju ja ikka oma teadmiste põhjal, nii et jääb mulje. et ei taheta, et paljud loeksid. 3 Päevalehte jõuab neist Delfi lugudest esmaspäeviti mõni fraas 2. või 3. lehekülje ülaserva. Ehk siis ei saa öelda, et ei avaldata ja et väärtust pole. Kui pressin paberlehte artiklit, ilmub sellest pigem teisejärguline osa. 4. Pakun EEsse, soovitatakse või saadetakse see ise Delfisse. Ehk siis olen konglomeraadi ühisklient, kellega tehakse mida tahetakse ja kus loo originaalsus, uudsus, eriti Venemaa analüüsi osa, on soovimatu?!Samas ilmutatakse igasugust teaduskauget jama, ent ju on kusagil nii kokku lepitud - Alatalut oleme sunnitud avaldama, aga kollektiivse kontrolli all. Süvariik igal juhul. Igal juhul pisut peenem värk, kui USAs langetatud otsus - meie Hunter Bideni sigadustest ei kirjuta ega räägi.

Meenutaks samas lühidalt ka EKP kaabakate kadalippu 1970-80ndatel, kus ma ei tohtinud kirjutada Rahva hääles ja Eesti Kommunistis - aga need läksid kirja kui õppejõu kohustuslik teadustöö ehk tööplaani täitmine. Siis leidsin väljapääsu - avaldasin korralikud esindusartiklid Kiievis ja Kaasanis ning hakkasin käima mujal konverentsidel, sest ka teesid olid teadustöö - siin ei olnud sellel mingit mõju, aga andis õiguse pöörduda Moskvasse ja nii saavutasin isegi Tsiili revolutsiooni analüüsi avaldamise TA toimetistes. Noorte hääle kirjutamistest on juba detailides pannud kirja loo, kuidas ajalehe 3. külg asendati uuega, sest juba laotu oli toodu keskkomiteesse ja vahekorras 4:1 leppisime lõpptulemusena kokku, et minu pakutud skeemile tuleb lisada sõna suurtükid ja vastav kujutis!

minu Ladina-Ameerika raamatu käsikiri lükati tagasi, sest segas Made & haltuurat ja üldse olid need seltsimehed väliskommentaatorid alates Alfred Käärist raha-maiad mehed. Põdrast alates ihati ka tähelepanu ekraanil. Kerge teenistuse kulminatsiooniks sai kahe entsüklopeedilise teose tõlkimine ja väljaandmine kui Tiit Made originaalraamat. See superplagiaat läinuks maksma kogu ENSVle eraldatud välisvaluuta ja siis algaski otsustav klaperjaht vilepuhujale - nagu nüüd moodne öelda, et kaabakad osavalt uude vabariiki sisse möllida.

12. 01. 2021
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee