Tunnistan, et ei süüvinud omal ajal president meri eestvedamisel kommunistide kuritegusid paljastanud "Valge raamat"usse kui olin silmanud, keda seal ei mainita. Juhan Smuuli paljastava dokumendi ilmumine tõukas huvituma ja nüüd loen akadeemikuks tõstetud Marek Tamme heietusi EPList (25.mai), et 1949 küüditati 20702 ja küüditajaid olla olnud 3053 rahvapataljonlast ja 9375 parteiaktivisti ja kolhoosnikut. Kuna "jõud" olla olnud võrdsed, siis on vastutusele võetud vaid 8 küüditajat. Rabav ja oma rahva olemust moonutav jutt, mis eirab totalitaarses ühiskonnas ja just okupeeritud riigis kehtinud hierarhiat ja süsteemi toimimisest. Pealegi on igas ühiskonnas ka oma maniakid, kelle kadedusest motiveeritud alatusi on võimurid alati ära kasutanud ja kes kasutatud jaotuse juures - kõik parteiaktivistid ja kõik kolhoosnikud - jäetakse osavalt varju samas kui kõik teised kollektiivselt süüdlaseks tehakse. Minu kodukülas Vandus Kadrina külje all küüditati vist 5 peret (pääsesin vennaga tänu vanaemale, kes püssimeeste vahel äraviidult korrutas, et on Vene-Jaapani sõjas osalenu lesk) ja kõik nad on pärast kinnitanud, et kurja juureks oli parteilane Aino K, kes lihtsalt ei seedinud, et teised elasid paremini. Seega tuleks esmalt vastutusele võtta küüditatavate nimekirjade koostajad ja alles viimases järjekorras - kui üldse - samal päeval toimetanud 20 smuuli-varrandit, kel hoidsid silma peal võõrad püssimehed. Tulemuseks kohe kindlasti kordades väiksem tegelike küüditajate arv. Samas tuleks rääkida ka hilisema aja küüditajatest, keda saab pidada tänase tühistamiskultuuri rajajateks. On ikka ilmselt eriline rõõm, kui saad konkurendi nähtamatuks-olematuks teha. Alanud tele-ajastu seda lubas ja pean silmas meest, - kel oli ka vastav ülemus -, kes 1980ndatel kõrvaldas teisi teleekraanilt karistustega 1 kuu ekraanikeeldu, 3 kuud ja pool aastat. Kõik teadsid seda märatsemist ja kõik vaikisid, sest mees esindas EKP keskkomiteed. Hiljem hakati tehtut varjama sellega, et kõigis ETV ajalugu puudutavates trükistes kadus lihtsalt üks nimi ära ja kollektiivse ringkaitse tunnuseks said vastastikku jagatavad tiitlid "telelegend". Kõik on legendid ja ühte tippu lihtsalt ei ole, sest see andis kõigile võimaluse tõusta ühe koha võrra tabelites. Kas tõesti suur ja igavene võit väikse rahva jaoks või alustame tehtu ümberhindamist 1949. aastast peale? |
Kuna sain äsja taas tagasilöögi katses osaleda Teisele maailmasõjale pühendatud konverentsil - minu teesid ei sobituvat teemasse, ehkki on sobivaim hetk muuta Moskva juurutatud WW2 narratiive ja Eesti panust paremini ja õigemini näidata, - ja ka kolm (!) toimetust on loobunud = lühendamise sildi all? teoretiseerimisest "kolmanda maailmasõja"/Suure Isamaasõja, jätkusõja jmt. üle, siis tuli juhtumisi ette, et pidin pealt vaatama oma esimese autoreferaadi 250 eksemplari põletamist TPI kirjastuse katlas - asus Koskla kandis - 1975.a. Iva selles, et kirjutasin revolutsioonilisest situatsioonist - Eestis oli veel vaid üks revolutsiooni teoreetik - Rem Blum - ja lühidalt öeldes tõestasin ära, et 3-tunnuselise rev. sit. definitsiooni kummardamine, mis oli kõikides raamatutes ja õpikutes kirjas, pole õige, sest nii väitis Lenin dlja osobo tupõhh = seda mul muidugi kirjas polnud, oli et vaid korra! sest igal pool mujal rääkis ta üldrahvalikust kriisist - nagu Marx - ki -kahe tunnusega. Kuna vahetasin parasjagu ülikoole, siis kahtlesid minu teoorias nii Tartu kui Tallinna kateedrid, Leningrad aga kiitis. Läks aga nii, et 8 päeva enne kaitsmist - 15. märtsil 1975 saatis Moskva kogu VAKi laiali - taastati 1977. Tiraaz oli veel laiali saatmata, TPI prorektor Boriss Tamm (polkovnik, tuntuma nimekaim) võttis mult ka autorieksemplarid tagasi ja ... otse ahju. Jäin oma arvamuse juurde ka uues, 1977 kaitstud variandis, ent autoreferaadis on see esitatud tagasihoidlikumas sõnastuses. Aga pärast Valdo Panti ja Alatalu pole ka geopoliitilist mõtlemist Eesti teleekraanil olnud, sest kuidas sa muidu tark välja näed, kui saad rääkidaa tühja juttu aastakümneid. Teine aga teeb lihtsa skeemi ja kogu asi on tuhandetele paari saatega selge. Sestap keela too teine ja tema selgitus ära! Kirjutan siia ka märksõna - Damoklese mõõga teooria - minu esimene geopolitiline konstruktsioon 1967. Ilmus ajakirjas Noorus. |
Mõned aastad tagasi pälvis ta minu huvi ja kaasalöömise kui osaline ajaloolase Jaak Valge veetud rahvaaalgatuse taastamise ja presidendi otsevalimise kampaanias. Ettevõtmine, mida ei suudetud juhtida. Pärast viimase riigikogu valimist tuli ilmsiks, et EKRElaste ridades levib ka kentsakaid arusaamu ajaloost, kui meelde tuletada katset saada raha parun Ungern von Sternbergile monumendi püstitamiseks. Põhimõttel - arvaku kõik teised sellest mehest, mis tahavad, meie mõte on säärane. Just sama arulagedust ja poliitiliselt ohtlikku käitumist on näidanud Varro viimased neljapäevakud. Hakata miitingule kutsutuile kollaseid märke jagama, et "juute mängida" 27. jaanuaril ehk holocausti päeval leidis eesti meedias minimaalset käjastust - juudi kogukonna esinaine Alla Jakobson hindas selle kohatuks, ent küllap selle taunimist mujal tuleb ja veel kaua. 3. veebruaril mindi teemaga põhimõtteliselt edasi, sest Eesti valitsust ähvardati ei rohkem ega vähemaga kui uue Nürnbergi protsessiga. Püüdlikud kaameramehed salvestasid ka kohaletoodud võlla kui kinnituse, et tõsi taga. Mäng missugune, kui küsida kes olid päris Nürnbergis kohtu alla? Juristiharidusega mees loodab selgelt sellele, et suudab igas algatatud mängus kõik teised üle kavaldada. Olen ette kindel, et mitte. |
World known Greek composer and leftist politician Mikis Theodorakis (1925-2021) died on Sept.2. Russiaõs main TV channel Rossiya24 dedicated to him several minutes, incl. affirmation that he had protested the removal of Bronze soldier monument in Tallinn in April 2007. Surprising news for many, incl. participants of the Lennart Meri Conference (Sept.3-5) as they received among other papers ICDS Report. The Bronze Soldier Crisis of 2007. Revisiting an early case of the Hybrid Conclict. August 2020. It avoids mentioning of the Eurouniversity journal Baltic Horizons December 2008 Special issue No 10 Bronze Soldier Removal (170 pps). Its chronology mentions also the European Left Party meeting (representatives from 17 countries) in Tallinn on April 29, 2007, incl. the Greek one, which arranged its most famous member to make the respective statement. The survey of August 2020 also avoids mentioning the main political manouvres of this crucial day, when oppositional Rural party congress - sitting in Viljandi - thrice declined adoption of anti-governmental resolution so waited by the "pragmatic forces in parliament and Tallinn City council" as they were described by the Russian State Duma. The scheduled press-conference in Tallinn was also thrice postponed. The unborn resolution and lot of other documents are published in edition of 2008. Revisiting means as rule disclosing something new, additional. In this case the result was received with ignoring some key elements of the conflict. It looks like as part of the cancel culture. |
2. septembril suri maailmakuulus Kreeka helilooja ja vasakpoolne aktivist Mikis Theodorakis (1925-2021). Vene esitelekanal Rossija24 mälestuslõigus oli ka märkus tema viimaste aastate ühiskondlikest protestidest ja nelja-viie mainitu hulgas ka protest Pronkssõduri äraviimise pärast Tallinnas. Seda koos pildiga. Miks Theodorakis sellele reageeris? Juhtumisi silmasin Lennart Meri konverentsil ICDS üllitist The Bronze Soldier Crisis of 2007. Revisiting an Early Case og Hybrid Conflict. August 2020. Loomulikult vaatasin, sest olin ise toimetanud veel 2008 ilmunud Eurouniversity üllitist Bronze Soldier Removal (Baltic Horizons erinumber, mida toona said muuhulgas ka kõik saatkonnad jne.). ICDS antud kogumiku olemas olu ei märgi ja ei maini ka fakti, et 2007 toimus Tallinnas 17 Euroopa vasakpartei, k.a. Kreeka kommunistid kogunemine ja just 29. aprillil. Ehk siis sealt see info läks ja Theodorakis kui tuntuim nimi sai kodus korralduse avaldus teha. Uus ülevaade Pronkssõduri kriisist on huvitav ka sellepoolest, et ei mainita muudki poliitilist - näiteks Rahvaliidu kongressi Viljandis, kus üks seltskond visalt üritas teha valitsusevastast avaldust, mida "pragmaatiliste jõudude" juht Tallinnas ootas. Kõik see on kirjas 2008 ilmuunud analüüsis, k.a. dokumendid, ja kajastamata 2020 ilmunus. Eks nii see cancel culture käibki - kirjutame nii idale kui lääne kasulikele sobiva ülevaate. |