Lühinägelikuse lüüasaamine

Kuidas kellele, ent ilmateataja Peep Taimla naeruväärsel põhjusel ekraanilt kõrvaldamine kodanik Koogi poolt ja kodanik Raagi raevupurse pärast Tamila päästmist Kanal 2 poolt tuletasid mulle meelde minu enda kõrvaldamist ekraanilt aastakümneid tagasi ja sellele järgnenud kambakat. Mis teha,televisioon on koht, kuhu tahavad paljud jõuda vaatamata selleks küündimisele või mitte. Ekraanil olemiseks peab esinejal ikka sisu olema ja peab olema ka sõnum vaatajate enamusele. Meil paraku täidab suure osa ekraaniajast juba ammu hall keskpärasus, kes endi pinnalhoidmiseks kiidavad pidevalt ja vastastikku omasuguseid  - super, võrratu, fantastiline jne. Või päästavad end  võsapetslusega, s.t. saade peab olema võimalikult ropp ja räige. Ja kuna puuduvad tasakaalustavad, õpetavad, harivad saated, on tulemuseks, et võsapetslus ruulib ja eeskujuks uutele tegijatele.  Omaette kategooria teleekraanil on vähemuse toitjad a la Raag (kelledega võib rahul olla, kui nad ei hakka oma nina sinna toppima, mis pole nende ampluaa). Eraldi arvestatavaks seltskonnaks on tehtud teinekord ohtlikku ulatust võtta võiv letosvetlus ehk siis nähtus, kus mehed ise ja nende fännid on üliveendunud tehtu tasemes, naljakuses, vaimukuses jne. jne ning paraku saab neid peatada alles ... läbikukkumine välismaal (mis ei sega samas vaimus kodus jätkamist). Säärase seltskonna teeb võimalikuk juhtkond. Õigemini viimase tase, sest alati on võimalik toetada tarkust ja mitte toetada labasust. Millised on juhid tegelikult, ilmneb aga alati mõne ootamatu seiga puhul, kui tuleb n.ö. näidata, et oled või tegelikult ei olegi ülemus, vaid mingi armetu, isiksust kartva kambaga kaasajooksja. Olgu selleks kasvõi näiliselt lihtne ilmateadustaja.

Ilmateadustajana oli ja on Peep Taimla vaieldamatult vaadatav ja omal kohal mees. Ilmselt oli aga kellelgi vaja kas oma inimest tööle võtta või ihus keegi nii kõvasti Taimlale hammast (minu kallal märatses sõna otsese mõttes üks keskkomitee kaabakas tervelt 23 aastat ja jäi peale, sest kõik olid keskkomitee ees lookas maas), et talle kinga anti. Eestilikult, s.t. sõnumi edastaja kaudu (ka mulle saadeti kuller teatama, et ei vajata enam minu teateid), mis ei räägi muust, kui ETV ülemuste väiksusest. Sama seis oli ka 1978.a. Mis edasi järgnes, oli toona ja praegu igati loogiline. Ainult et mina võin end pidada (kogu Nõukogude Liidus) esimeste vaatajate küsitluste ohvriks, sest kui kommentaatorite 100%st langeb 53 ühele mehele ja keskkomitee tegelasele vaid 21%, siis muud võimalust vahekorra muutmiseks polnud, kui liiga vaadatav lihtsalt minema lüüa.) Kuna sellele eelnes aastai kestnud ärakangutamine, mille vältel jätkasin naerusui esinemist teemadel, mida valdasin suurepäraselt ja oskasin edastada, siis võin arvata, et tean, mis tunne oli Taimlal pärast kääbusülemuse korraldust ja sellel antud selgitust. Nagu ka selle tajumine, et suur osa kolleegidest ei julge midagi öelda, sest neid võib tabada samasugune saatus. Ja kellegi tuttav saab sooja koha. Kui ikka inimene on harjunud oma tööd naudinguga tegema (seda lubab kinnitada Taimla nägemine Reporteri  köögipooles, kus ta oli tabatud n.ö. teksti läbi mängimise juures), siis tal on ikka raske ekraanilt lahkuda.

Hea seegi, et Raag, kes ise tänu vaid juhusele (teda toetas üks poliitik ja seda selgelt poliitilistel põhjustel) pääses TV pealikuks, näitas omasuguste poliitilist taset ülemuste ringkaitsesse viskudes. Kollektiivne ja kähku vallandatud laim uuesti jalule tõusnud mahalöödu vastu on iga võimu juures olnud väikeste ülemuste ja usinate pugejate tööriist.

Hea on, et kapitalism on andnud ka mõtlevaid ülemusi ja jääb vaid tänada Kanal 2, kes mehele talle sobiva ekraani tagasi andis ja ka kiire teleküsitluse korraldas (tibid teleekraanil on Eestis midagi püha ja puutumatut) . Eestimaa väikesed juhid ju ei taha kaotada, ent sedapuhku tegid omad teile ära - Eesti poliitikute ringkaitse pole veel haaranud TV juhte. Tänu sellele kukkus kambakas läbi. 

20. 03. 2009