Eesti ajakirjandusköök - hävitame omasid, moosime võõraid

Eelmise märkuse lõpetamiseks veel seda, et kui Õhtuleht märkis minu juubelit nagu eeldada võis, siis Postimehe väikesed kadastikud, kes omal ajal EKP keskkomitee töötatajte tahet täitsid jätkavad tänagi sama joont, sest Alatalu omaaegne kaubamärk "Edasis" 1963-85 ei maksa midagi, kui on võimalik nimme teha n.ö. kõrval - mind mainides - tähtsamaks kellegi teise 63. sünniaastapäev. Aga neid võtteid on kaabakluse õpikutes tehnoloogiatena kirledatud küll ja küll. Sealjuures ka KGB õpikutes.

Seda viimast tuletas meelde Kalle Muuli eilne "Andolepsia" ülestunnistus Postimehes. Tema ühele eelmisele loole ma jua reageerisin, tetades,et olin ise pikka aega Arnold Kurb ja Friedrich Kibu. Eilne lugu paneb oma pinnapealsusega - ei tõestata ju midagi, kirjeldatakse mingit jälgedesegamise lugu, mis oli toona vähegi nutikale kohe läbinähtav - mõtlema eeskätt teatud pundis tegutsemisele. Kas tõesti ainult Laar, Kannik ja Luik? Kolm koolipoissi ülivõimsa KGB vastu!? Ning keegi N ei andnud neile mõtet - teeme nii. Edasi - toimetuste, õigemini toimetajate loobumine Lepsi info avaldamisest - kas tõesti omaalgatuslikult, sest lisatud koopiad oli ju autentsed, küsimus oli ju selles ja see oli peamine - , kuidas seda tõlgendada ja mis sellelel järgnes. Olen seda viimast isegi teinud artiklis Georg Meri elu leping (2005?). Ei avaldatud ja info sellest jällego tilkus kuhugi. Liiga palju organiseeritust kolme koolipoisi kombineeritud ajakirjandusliku müra vastu. Pealegi ei mänginud Rüütli väljamängimises pearolli mitte Meri, vaid Taagepera üles bluffimine. Ilmselt mitte ühe, vaid mitme eriteenistuse ja nende värvatud ajakirjanike abil. Huvitav, kas Muuli viimasega seotud mängudest ka kirjutab?

Seda muud mängu tuletab meelde ka Postimehe järgmisel leheküljel ilmunud Erkki Bahovski arvustus Oksaneni "Puhastus"-filmile, kus ta ennustab ette venekeelse elanikkonna negatiivset reaktsiooni filmile. Ehk laseks neil enne filmi vaadata - kui nad üldse seda vaatama lähevad, seejärel reageerida ja alles siis teha üldistusi. Aga tegu on juba klassikakas saanud teatud Eesti ajakirjanike juba 15-17 aastat käivale ennetusartikliga, kus astaspoolt informeeritakse n.ö. ette. Klassikaliseks võib selles pidada kurikuulsat eelinfot Lihula ausamba avamisele, samas vaimus on käinud ka Sinimägede kokkutulekute infimine nädal ja isegi 2 ette, et kõik Venemaa infokanalid ja antifasistid aegsalt jalule lüüa ja kohale tuua. Agatäpselt sama käis iga Max vander Stoeli ja hilisemate korravalvurite tuleku eel - ilmtingimata juhtus midagi teisejärgulist venelastega või anti kolm nädalat varem mõnele neegrile vastu lõugu - kohe oli ja eeskätt ikka Postimehes dramaatiline lugu pahadest eestlastest ja inspektoril oli mida küsida ja millest pasundada kogu maailmale.

Tegelikult oli mul kavas kirjutada kommentaar eilsele Eesti Päevalehele, kus Heiti Suurkask jättiski avaldamata minu kommentaari "Süüria lahendus sõltub Egiptusest", mis oli kirjutatud 21.08 ja pakkus välja seda, mis kinnitus 30.08. Sellest viimasest üritas nuppu teha Suurkask ise, aga sattus iisraeli järjekordse propagandauudise peale ja saatis ka Putini Teherani, muudest lapsustest rääkimata. Alatalu tarkus ja ettenägelikkus ei kõlvanud, aga ise kirjutas sundkorras - saanuks ju minu artiklitkasutada, kasvõi osaliselt - lollust. Samal leheküljel oli veel pikk lugu Prantsuse mustlaste hingeelust - olen kindel, et EPL lugejaid huvitab pigem jätkuv sõda, kui see ning isegi lk.4 oli avaldatud kolmandiku leheruumi ulatuses A. Aslplundi lugu Putini naabruspoliitikast, millest Õhtuleht ja Pärnu Postimees olid kirjtuanud veel 18.07. Elik - ruumi oli küll ja küll ning oli ka ajavahemikul 21.-31.08, kui minu lugu toimetuses n.ö. kasutada oli - , ent EPL toimetaja on selgelt saanud kurja käsu ignoreerida Eesti asjatundjaid ja avaldada võõramaalasi, ka kohalikke peatrendide ehk teatud saatkonade huvisid järgivaid või neid tabavaid. Olgu need kssvõi valed. Aga niisugune oma inimeste välissündmustest informeerimise süsteem kujundati välja veel Karl Vaino ja tema sulaste - Ristlaane, Anupõllu, Kadastiku ettur Põderi jt. peakestes ja tegemistes. Toimuv aga ei kinnita muud, kui et oleme taas autoritaarses ühiskonnas, kus ajakirjanduse peamureks on vältida inimestel vähegi tõse ettekujutuse tekkimise maailmas toimuvast.

P.S. Ilmselt teavitab toimetus ka Asplundi, kes ikkagi tuntud mees NATO liinis, et tema aegunud ja tühi lugu Eestis avaldati. Ilmselt sai keegi ka selle tõlkimise eest raha.

P.S.S. Üleeile õnnitlesin Eesti esimest n.ö. puhast politoloogiadoktorit  Toomas Varrakut, kes naeris EPL juhtumi peale ja meenutas, et oli paar kuud tgasi saatnud loo Delfi "Rahva arvamusele" ning isegi see ei avaldanud teda. On ikka, mille üle mõelda - pööbel kirjutab, mida tahab ja teda avladatakse, politoloogiadoktorit mitte! Varrak söödi Eesti ajakirjandusest välja 2006/7 ja kaduski, sest ekspert ei kirjuta kaua n.ö. üksnes sahtlisse. Alatalu leidis väljapääsu Pärnu Postimehele kirjutamises. Loomulikult mitte eksperdi, vaid (küla)rahvavalgustaja tasemel ja on tänaseni elus. Kümnete kääbuste lootustele vaatamata.

02. 09. 2012