Tänud Õhtulehele ja Helmele!

Eile oli seis poole kuueni õhtul nutune, sest Delfi ei avalda ega ka kõssa. "Kremli kass, Toompea hiir, riigipiir ja koht ÜROs". Kirjutatud nädal tagasi - rusikas silmaauku! Siis aga helistas Laur Uudam ja tundis huvi, miks pole ilmunud ja andsin loa avaldada. Tuli kärbitult, ent ikkagi midagi ja lõpuks Tallinna lehes ka see, mida Ekspress ja Maaleht juunis-juulis avaldada ei tahtnud - et Eestil on pretensioone Euroopa Liidu tegelastele seljataga - või mitte? - tehtud otsuste ees. Mida nüüd on mõistagi raske kindlaks teha, sest ise pandi uks kinni.Kosachovi toetus meie piirilepingu preambulile oli välja jäänud nagu mitu muudi olujlist asja. Mis teha, kui asju kontrollib mitteasjatundjatest kamp. Nõukogude võimu päevil kokkupandud kamp teadmiste ja oma mõtlemise vastu!

Aga Mart Helme tublidus on selles, et tänases Pealinnas - mõistagi pole see üldse ajaleht  establishmendi silmis - , ent seal ta kirjeldab oma töötamist Eesti Päevalehes pärast lahkumist välisministeeriumist. Pärast seda, kuid peatoimetajat külastas peremeeste esindaja välismaalt, hakkasid esimeselt tulema suunised - seda kajastage rohkem ja sellega tegelegu teised. Nii nagu äsja - ilmub rabi artikkel - mis te sellest Lähis-Idast niipalju räägite ja kohe lõpeb sealtoimuvast analüüsivate lugude avaldamine.

12. 11. 2012