Rahvakogu ja (pseudo)sotsioloogia

Enne rahvakogu käis kõva tuututamine, et 500 osalist on see õige number, et saaks õigesti järeldusi teha. Võis nõustuda, kuid siis jäi kõrvu, et 70% neist, kellele tehti pakkumine - asjast loobusid, mis koheselt andis märku, et kokku tuleb selgelt kehvem (teised n umbrid pole ikkagi esimesed!) ja järelikult tegelikkust parasjagu moonutav seltskond. Edasi ilmnes, et selle arvu - 500 - sisse oli algusest peale kavandatud juhendajate seltskond, mis muutis numbri kohe ebateaduslikuks, sest tegelike ehk mittetöödeldud küsitletavate arv ju kahanes 450-le. Küsitleda tulnuks neid enne töö algust 10-liikmelistes seltskondades ja siis uuesti pärast töötlemist juhendajate poolt. Viimaseid ehk klassikalisi ajude-loputajaid oli vähemalt 50 + vabatahtlikud kategooriast  "olen igas pulmas pillimees", kes andsid endast märku juba laulva revolutsiooni päevil. Seega oli eeldatav vahekord 450:50, ent kuna kokku tuli vaid 315 ja juhendajate grupist vaevalt, et oli loobujaid, siis tegelik suhe oli 250-265 ja +-50. Pole siis ime, et kiideti heaks isegi presidendi valimine vaid klanni poolt! Kui 500  oli ametlikult kuulutatud teaduse tegemiseks, siis pool sellest tagas ilmselt pool-, et mitte öelda pseudoteaduse tegemise.

07. 04. 2013