jätku jätkuks
Paistab, et sedapuhku on oma ametitöö eest topeltraha võtmisega kõik. Ajakirjanduse jaoks. Tegelikult on probleem Eesti täitevvõimu küllalt tüüpilise tegevuse paljastamisega tõsisem, kui tundub. Täitevvõimu tegevuse osavaks varjuks oli aastaid kestnud seadusandliku võimu sihipärane täistegemine. Tasub meenutada, millist ajujahti pidas Eesti ajakirjandus riigikogu kahele koosseisule - 1999-2007. Täpsemalt valitud seltskonnale neist, kelledest tehti palganumbreid, välisreise, kuluhüvitisi jmt. kasutades ühiskonna jaoks paariad ehk siis isikud, keda sunniti areenilt lahkuma. Kirjutasin toona Pärnu lehes - kuna pealinna lehed pandi minu jaoks kinni 1999-2000 ja kollases SLÕhtulehes igat asja pole mõtet kirjutada,- et tegu oli täitevvõimu tellimusega ajakirjandusele. Selgitasin toimuva ohtlikkust mitmele nn. esimese Eesti ajakirjanikule - võin nende nimed avaldada, kuid tulutult, ses eks ajalehtede toimetajad ole ju ka ettevõtjad. Asja iva oli selles, et ministrite, riigiettevõtete juhtide, nõukogude liikmete jne. jne. palgad, lisateenistused, hüved jne. jne. olid juba tollal tunduvalt suuremad kui peksualustel (rea)riigikogulastel, ent täitevvõimu tegelasi ajakirjandus ju ei rünnanud! Ja panete tähele - kui täna üks ajakirjanik küsis, et kas tuleks riigiettevõtete juhtide palku kärpida, ühmas riigikogulane vastuseks, et juriidiliselt polevat võimalik. Tegelikult on küll, aga selleks peaks olema natuke teise koosseisuga riigikogu kui praegune juhilojaalsusel põhinev seltskond. Ehk siis säärane, kus leiduks 4-5 iseseisvat tegijat, kes võtavad asja üles. Ent kuna kõike dikteerib raha, siis saigi Eesti ajakirjanduse esimeseks tellimustööks riigikogulaste - meie süsteemis ainsate rahva valitud isikute - taltsutamine või koguni tasalülitamine, et ei tekiks ohtu täitevvõimu ohjamiseks ja too saaks - tänu tellitud seadustele ja ühiskonnale pealesurutud jokistamisele - rahumeeli priisata. See kammajaa läinuks tänagi veel mõnda aega edasi probleemideta, kui poleks tulnud ülemaailmset kriisi ehk sekkumist väljast. Tänu millele tuleb täna vastata ka ebameeldivatele küsimustele asjus, mis olnuksid ärahoitavad normaalse demokraatia ja normaalse, kuid mitte kallutatud ajakirjanduse puhul.
01. 04. 2009