Plagiaat päevakorral

Peeter Lorentsi julgus 135 mahakirjutajat nullida on taas päevakorrale tõstnud plagiaadi, sest isegi teise ülikooli rektor ja minister julgesid teda selles toetada. Milliseks lõpplahendus saab, on raske ennustada, sest - nagu Lorents õieti märgib  - algab asi keskkoolist. Plagiaadi enesega on soovi korral kõik lihtne - ei ja kogu lugu, kuid märksa hullem on keskkoolist saadu - Läänest ülevõetud mingi absurdini viidud võrdsete tingimuste tagamise nimel loodud tühemike täitmise süsteem. See pärsib nii mõtlemist - ainult raamides, kui aktiivsust, sest teeb ka elu mugavaks - ise ei pea midagi välja mõtlema, vaid üksnes ettekirjutatut täitma! Saatuse irooniana Orwell just sääraste inimese teket silmas pidaski. Teist süsteemi kirudes ja eitades oleme nüüd ise selle taasloojad!? Tekkinud ummiku lahendamist segab lõhe ja sideme puudumine keskkooliõpetajate ja kõrgkoolide õpetajate vahel. Vanasti ehk nõuka ajal oli nii, et ajalooõpetajad kutsusid keskkomiteed eirates ikka mind õppeaasta eel rääkima ja kasutasid järgnevalt minu soovitusi ja ma omakorda teadsin, mida tulevased üliõpilased teavad. Nüüd toimuvad ka ajalooõpetajate kogunemised, kuid seal esinevad pigem poliitikud ja puhtteadlased, kuid mitte need, kelledele inimmaterjal sõna otseses mõttes üle antakse. Etteruttavalt võib arvata, et selle augusti tähed on Eesti keskaja ajaloo ümberkirjutajad, kes suudavad vaid segadust külvata. Parku ei kutsuta ülikoolide õppejõude, kes on sunnitud jällegi alustama algtõdede selgeks tegemisest, sest verivärsketel üliõpilastel pole teadmisi ja ausalt öeldes peale tühemike täitmise ja seda ehku-peale nad muud ei oskagi. Nii et minu arvates tuleks eelkõige loobuda täiesti totrast juhendist, mis nõuab õpilase ja ka üliõpilase teadmiste(natukese) hindamist 24 kandi pealt (muide - BA töö maht võib olla 30 lk ehk siis iga leht peab minema eraldi hindamisele!?) ja ikka protsentides - 80%, 95%, mis on  absurdsus, täielik tähenärimine, õppejõu alavääristamine ja aja raiskamine, sest saab ju suuliselt paari sõnaga öelda, mis vastuses hea ja mis vajaka. Miks 5ja mitte 6% kusagil puudu jäi ei suuda ka kõige pikem selgitus selgeks teha. Loobuda tuleb ka kogu sellest ehku-peale tühemike täitmisest - õppurile antakse konkreetne, sisult võrdlemisi lai küsimus ja ta ise arendab teemat kirjalikult nii nagu oskab. Puudujääv lisatakse suuliselt. Eksam olgu ikkagi elav suhtlus, mitte tabelite täitmine.

30. 06. 2013