Erakorralistest valimistest

Kõik läheb, nagu loota võib - häiritud ja muretsevad ausad kodanikud Jõks ja Saar pakuvad erakorralisi valimisi. Tundub, et põhimõttel - midagi tuleb pakkuda. Paraku on nad lootusetult hiljaks jäänud - tänu suurele rahale ja kallutatud ajakirjandusele on Toompeale toodud niisugune ideoloogiateülene ringkaitse, mis oskab oma võimu kaitsta ja pole samas suuteline midagi uut otsustama. Mitte paigalseis, vaid pigem roiskumine, kui jälgida nende igapäevaseid avaldusi. Aga aja märk on seegi, et nad teavad - lolluste rääkimise ja tegemise eest ei juhtu nendega midagi. Sest sedapuhku on kõik omad, läbi hüvede ühtse mõistmise ühtse nabanööriga seotud. Traditsiooniline teisitiarvajate koht aknaalune on karjuvalt tühi. Nad ei karda ka valimisi, sest kohe tehakse kogu Eesti rahvale puust ette, milliste valimisteni oleme jõudnud... seaduslkul teel - rahvale pakutakse mitu head nädalat kümneid nägusid väidetava valiku tegemiseks. Tegelikult ei saa neist valikut teha keegi, sest see on juba tehtud parteijuhtide tagatubades, kus perekondade või klannide omavahelise kokkuleppe tulemusena on välja selgitatud mees või naine, kes järgmisel viiel aastal tagab Europarlamendi rahade jagamist omadele Eestis. Pärast valimisi saavad vähesed usu säilitanud teada sedagi, et mõne mehe esinumber ei tähenda ka midagi - kõik on müüdav. Sestap on panustamine erakorralistele valimistele ja õhu puhastamisele olukorras, kus meid kõiki kohe õnnistatakse valimisparoodiaga, enam kui rabav. Jõks ja Saar nagu poleks poliiikaga kokku puutunudki.

02. 04. 2009