Rahval pole ettekujutust välispoliitikast

Kuulasin hommikul Terevisiooni tänavaküsitlust - mitte keegi ei oska midagi G20 kohta öelda! Ajakirjanike, eeskätt TV enda tegemata töö ehk siis Anupõllu-Põdra ja viimase õpilase lõputu, kuid sisutu mulisemise - mitte-asjatundjate töö paratamatu resultaat. Viimasele kahele nädalale on pannud muidugi pitseri USA vallandatud ajupesu, kus G20 oli pähh, sest Obama ei kohtu Putiniga - aga G20 tähtsust on olnud 5 aastat aega selgitada. Ja selles ajupesus oli ka võimalusi asjade tegeliku seisu selgitamiseks.

Ent tagasi eelmise killu rehnuti juurde. Sellele tuleb lisada ka televisiooni rahvas - inimest 30, kes 1967-73 olid minu saadetest vaimustatud, ent kui algas märatsemine, siis algul nalja visates, hiljem juba vaikides ja rutiinselt pandi iga kord, kui hakkasin esinema, suur lint peale ja lindistamisemasin käima. Et oleks hommikul, kui keskkomiteest peaks helistatama, midagi ette näidata. Nii kestis see 1973-78 ja kõik harjusid. Harjusid  ka 1982-85, kui mul lubati vaid kord kuus AKs rääkida ja panoraamides mitte. Harjuti aga eeskätt keskkomitee ja neist sõltuvate isikute - Anupõld ja Ko omavoliga. Mõistagi oli bossil jäljendajaid - kui mul viktoriinisaade ära võeti, jätkasin seda lihtsalt ise koolides käies ja nood leidsid raha ja busse, et õpilasi ühest koolist teise sõidutada. Lasin neist võistluskohtumistest ka fotosid teha ja mäletan hästi, kuidas mõni AK toimetaja (Ain Allas näiteks) neid - maakoolide õpilastele olulisi pilte - saatesse sisse ei pannud. Ehkki võinuks riskida, sest Keskkomitee tegelased mulle igale poole ka järele ei jõudnud. Olin kiire otsustaja ja tegutseja.

Olen kindel, et minu kõige saatuslikum omadus bande silmis oli vaba, tekstita esinemine - ma olin ju omamoodi vaba inimene, vabaduse sümbol ja kuidas sai seda lubada! Tekst kätte! - nagu korduvalt otsustati ja kohustati. Vaba ja samas sisukas esinemine tagas ka mulle kõrge reitingu, ent eks see tekitas ka kadedust ja kuna  küsitluste tihenemisega muutusid kohad populaarsusetabelites olulisemateks ühest või teisest saatest saadavatest teadmistest, siis hakkas ühel hetkel toimima ka lihtlabane huvi konkurendi kadumiseks populaarsuse tabelitest. Ükskõik, mis põhjusel see toimus - esineja enda allakäimise või Keskkomitee töötaja kiusu tõttu. Loomulikult võisid  kääbusjuhid pärast mind alati toetanud mastide Pandi ja Karemäe lahkumist ja eemaldumist ühel hetkel arvestada, et veel kellegi väljavõtmine edetabeli tipust rahuldab paljusid ja tagab nende vaikimise. Pealegi oskas Beria pilguga mees ka rääkida ja teinekord jutustas kenasti ümber Kennedyte lood "Time" kaanest kaaneni. Ikka oma nime all.  

Kamba kollektiivse allakäigu tipuks sai, nagu öeldud, terve raamatu mahakirjutamine, mida asuti ka kollektiivselt varjama. Avalikustajat maha lüües ja siinkohal tuli meelde, et pole maakohtust plagiaadi asjus vastust saanud ja asun kohe helistama. 

06. 09. 2013