Eesti nõustajate kolmas läbikukkumine

Paraku saab ka nii iseloomustada Moldova valimiste tulemusi, kus kohalik kompartei tegi kolmandat korda puhta töö, saades Eestis juurutatud d'Hondti eriti kavala boonussüsteemi abil 50% häältega jälle 61 kohta 101-liikmelises parlamendis. Antud hääletusnipp juurutati Eestis 1992.a. ja juba siis sai juhitud tähelepanu sellele, et niipea kui valimised võitnud erakonna ja teiseks jäänud erakonna vahe on rohkem ui 12-13%, hakkab tööle superboonus. Konkreetselt - Isamaa sai 23%-ga 29 kohta, Kindel Kodu 15%ga 16 kohta, ülejäänud jäid boonustest ilma. Tänu suurematele traditsioonidele tekkis Eestis normaalne mitmepartei süsteem, kus keegi pole teistest selgelt üle. Või kui ollakse, siis kahekesi. Miks aga niivõrd ohtlik valimissüsteem Eestile viidates Moldovale kaela määrati, on arusaamatu. Pole juhus, et seda kiitis Moskva, kes nägi kohe võimalust. Moldovas oli küll sama suur parlament kui Eestis, ent tol hetkel oli teistest erakondadest selgelt üle kompartei, kes võis arvestada d'hondti boonustega ja nii ka läks. Kompartei võitis kindlalt 2001.a. valimised - 49%ga 71 kohta! - ja tegi siis põhi-ja valimisseaduses vaid sääraseid muudatusi, mis tema võimulpüsimist tagasid. Nüüd siis korrati 2005.a. tulemust, millest piisab oma mehe panekust presidendiks, kuna see tase on kolm viiendikku. Vaat nii - mitte ainult laarlased, vaid ka Moldova kommunistid oskavad rehkendada. 

Peamine on aga selles, et kommunistide edu Moldovas on ülimalt kõva mats Gruusia ja Ukraina püüdlustele pääseda Moskva alt Euroopasse. Kreml teab, kus ja millal vastulööke anda.

07. 04. 2009