Plagiaat - eesti rahvuslik saladus ja uhkus

Tegelikult pigem - Eesti ajakirjanike rahvuslik saladus, sest eile tuli Postimehes uudis plagiaatorist doktorandist, kel lubati oma kaitstud töö tagasi võtta, et saaks asi summutatud. Nagu tänasele Postimehele kohane, ei ühtegi nime, s.t. autorit, tema poolt mahakirjutatud tööde autoreid, juhendajat, kaitsmiskomisjoni liikmeid jne. Rääkimata niisugusest ajakirjandusele igiomast lähenemisest, et kas ka näiteks juhendamise ja kaitsmise kulud tagasimaksmisele lähevad? Ühesõnaga - saladus mis saladus. Tuletab meelde 25 aasta taguseid sündmusi veebruaris, kui kohtuprotsessis Made-Põdra lugude vastu Sirbis, mida isegi mu vana, kuid mulle seljakeeranud ETV tendentslikult kajastas ja isegi säärane "aumees" nagu Olev Remsu ei märganud KGB meeste allkirjadega dokumenti minu vastu. Protsess lükati vastaspoole ettepanekul nimme edasi, sest nad teadsid, et mul on Nicaragua tagasisõidupilet taskus ja nii valmistatigi ette plagiaator Made valimine Moskva RSN liikmeks. Kollektiivne pätitegu, mida peeti vajalikuks tugevada pseudosotsioloogiliste uuringutega poolteist aastat hiljem Eesti Ekspressis, mille peamees oli omapärases seotuses ... Paistab, et tervikuna hästi läbi mõeldud operatsioon, mida veel üks kahtlaste sidemetega mees Rein Ruutsoo minuni kohalejõudnult info alusel (loogiliselt, et jõudis seda varemgi ja mujal teha) võttis Saksamaal 2006 ilmunud raamatus kokku: "Alatalu suudeti ära sildistada ja isoleerida intelligentsist." Tõlgime - plagiaadi paljastanud isik tuli sildistada. Ja sama, isehakanud intelligents Postimehe toimetuse näol teeb uuest plagiaatorist anno 2014 taas rahvusliku saladuse, et teda edutada tulevikus ... see mittedoktor on ilmselt kusagil 40 a vana ja ilmtingimata ilmub veel välja!

31. 05. 2014