Moskvas tunnistati tsetseenide põletamist

Reedel näidati Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil varem Venemaa kultministeeriumi poolt ära keelatud - kui valelikku ja laimavat - filmi tsetseenide küla ja selle elanike põletamist 23. veebruaril 1944, kuna nood keeldusid küüditajate korraldusi täitmast. Põletatute arv - 700 - on suurem kui ohvrite arv sakslaste poolt 1943 põletatud Hatõnis ja Odessa tulemöllus 2.05.2014 hukkunute arv, mis vene propagandas kiirelt uueks Hatõniks ristiti, et euroukrainlasi saaks edasi fasistideks sõimata jne. Nii et Moskva kesklinnas siiski teatud pööre toimus - hakati ajaloolist tõde kaitsma ja see teeb Stalini ikkagi Hitleri sarnaseks. Seda ta selgelt oligi, kui meenutada, mida tehti Soomes Talvesõjast puudutatud aladel ja okupeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Lääne-Valgevenes ja - Ukrainas 1941.a. suveni. Arvata on, et Nõukogude armee käekiri polnud parem ka Mongoolias-Mandzuurias 1938.a., paraku puuduvad andmed sealsetest "kangelastegudest" tsiviilide kallal.

Kirjutamise ajendiks sai Hardi Volmeri jutu lugemine LPs - kuidas üks kohalik ekspert ei lasknud tema "Elavaid pilte" Karlovy Vary festivalile - huvitav - kes? - ja siis juba järgnes Berliini festivali otsustajate kisa  - ärge näidake Saksa vägede tervitamist 1941. Meie ei taha sellest aru saada!

Olengi jätnud kirjutamata oma värsked muljed Berliinist, kus käisin eelnevalt Saksa DV aegu 1977. Elasime nüüd samas kandis ehk Aleksander Platzi lähedal ja oli vapustav tõdeda, et alles on mitte ainult Rosa-Luxemburg ja Karl-Liebknecht, vaid ka Karl-Marx-Strassed ja isegi Karl Marxi ja Fr. Engelsi monumendid. Aga nii see vaimne orjastamine jätkub. Sedapuhku venelaste nõudel, kes alles äsja ei lubanud kusagil Berliinis maha võtta kahte Vene tanki - tuleb ikka meeles pidada, et olid kaotaja. Marxi-Engelsi, nagu ka avalikult kurja korda saatnud Lenini kujude hoidmine Ida-Ukrainas pole tegelikult muu kui stalinismi au sees hoidmine ja tema Hitleri kõrvale panemise vältimine. Vahendeid valimata, sealhulgas ajalugu unustades ja isegi seda kustutades. Seda kõike tehakse teadlikult, rõhudes ühelt poolt sakslaste süüdiolemise kompleksile (ja see püsib, kuniks on püsti Marxxid-Engelsid) ja kasutades - teiseks - juutide kaasabi, kes ka kannatasid Stalini käe läbi, ent kuna Hitleri holocaust ületas selle sisult ja kordades, siis tehtigi poliitiline otsus Stalini ja Venemaa eelistamiseks seda isegi 9. mai tähistamise mõttes. Iisrael on ju ainuke nn. lääneriik, kes seda teeb koos Moskvaga. On küllalt sümboolne, et 2009.a. ehk siis pärast Gruusia sõda, kus stalinlik imperialism näitas uuesti oma tegelikku ja julma nägu, kinnitati Iisraeli-Venemaa tippkohtumisel - Peres ja Medvedev - et mõistetakse teise maailmasõja ajalugu ühiselt üheselt - Stalin oli õige mees!

Mida teha? Ei muud, kui rääkida edasi tõtt Stalini repressioonidest ja loota, et kujud kukuvad nii Saksamaal kui Ida-Ukrainas. Au tsetseenidele ja neile, kes otsustasid filmi nende põletamisest näidata. Aga see on vist neli Hatõni! Ei maksa unustada sedagi, et Stalin püüdis - nagu Hitlergi- hävitada terveid rahvaid - poolakad olid ju 1939-41 kapitalistide, maaomanike ja muu rämpsu hulgas ametlikult kirjas kui rahvus! Rääkimata Krimmi tatarlastest ja tsetseenidest. Mis veel reisilt mõtlemapanevat meelde jäi - Hitleri poolt samuti totaalse hävitamise alla langenud mustlaste memoriaal on kohe Bundestagi külje all ja selle moodustavad veesilma ümber vaid sajad paekivid, milledelt otsisme asjatult Klooga nime. Teadu on meil seal mälestuskivid nii juutidele kui mustlastele.  Juutide memoriaal asub Bundestagist eemal ja on tähistatud suurte maapealsete sarkofaagidega - kontrast mustlastega missugune.

Kaks detaili veel - Bundestagi hoone ühes nurgas avastasin  mälestustahvli Ungari-Saksa sõprusele kuupäevaga 10. september 1989 ehk siis päev, mil ungarlased avasid piiri Austriaga, et idasakslased saaksid läände minna. Samas kõrval, kuid hoonest eraldi oli müüritükk, mis tunnustas Solidaarsuse rolli ajaloos. Ent üks meenutus oli ikkagi Bundestagi küljes ja teine selle kõrval ehk õige paikapanek ja juhtnöör kõigile ajaloo tegijate ja tegemise mõttes.

23. 06. 2014