Ida-Euroopa uus ajalugu sünnib!

Rääkisin sellest oma kahel viimasel avalikul slaididega loengutel Saaremaal ja Olympias ning olen Pärnu Postimehes kirjutanud aastat kolm: Ukraina äraminek Euroopasse toob kaasa Teise maailmasõja ajaloo ümberkirjutamise - asi, mida üritasid poolakad veel 2004, meiesugustest väikestest rääkimata. Kreml jagab seda hästi ja siit erakordsed rünnakud Poola välisminister Gregorz Schetyna vastu, kes 21 teatas, et Ukraina (rinne) vabastas Oswiencimi ja kordas seda korraliku täpsusega täna 23, laskmata end venemeelsel või lihtsalt puudulike teadmistega ajakirjanikul provotseeerida. Varem oli sama oktoobris 2014 öelnud USA suursaadik Serbias. Schetyna on muide ajaloolane ja oli 2010 Poola presidendi kt. (pärast Kaczynski hukkumist ja enne Komorowski ametisse astumist.

Asi selles, et poolakad teavad asju, mida meie NSVL järglased ilmselt veel piisavalt ei tea. Arvata võib, et vastavaid arhiive ei avata. Üldpilt on aga teada. Nimelt - 1944 võttis Stalin ühe ja ainsa korra kokku Ülemnõukogu ja seadustas liiduvabariikide välis- ja kaitseministeeriumid. Seda ettevalmistusena kõigi 15 liiduvabariigi astumiseks ÜROsse. Sealtpeale hoolitseti ka selle eest, et rahvusvabariike vabastaksid rahvusväeosad (k.a. Eesti laskurkorpus) ja need oleksid nagu midagi iseseisvat - nagu seda olid ka Poola armeed Nõukogude rindel-, asi,  mida etendati just liitlaste ees. Jossifi ponnistused kandsid vilja, sest ÜRO asutajateks said NSVL, Ukraina ja Valgevene. 1945-46 mäng jätkus - välisasjade rahvakomissarid (Eestist H. Kruus) osalesid rahukõnelustes ja alles külma sõja algus tegi sellele mängule lõpu. Andes hulganisti fakte tõestamaks näiteks Ukraina iseseisvast osast - ehkki Nõukogude Armee koosseisus -  teises maailmasõjas 1944-46 - olen sääraseid ukraina-keelseid raamatuid juba sirvinud.

23. 01. 2015