Mida tegelikult kirjutasin?

Kahju, et tänases Õhtulehe loos on jälle maha tõmmatud Eesti ajakirjandust puudutav - see, et me teineteist vihkame ja väldime hakkab just sealt pihta, ehkki enamik ajakirjanikest on pärit Tartu ülikoolist. Nende omavahelist suhtumine saab ruttu selgeks, kui välismaalt tulles lapata korraga läbi kogu ajalehtede pakett. Ei mingt ühisrinnet - igaüks ajab oma asja teise tehtut tunnistamata ja ignoreerides ning seda isegi kriisi ajal, mil valitsuse korraldusel kõik kisavad solidaarsusest. Koos kasvõi mingit reformi lükates see viimane ehk tulekski. Aga kus sa sellega - olen vaid mina, teisi pole. Teiseks panustab nn. valge ajakirjandus läbi aastakümneid vaid ühele ja samale seltskonnale, kes nagu oleksidki igikestvad unikaalsed ravijad (vt. sama päeva kahte reklaami EPLis). Rääkimata juba valitsusest, mis sobib igasuguse ilmaga. Edasi võib ise lugeda Õhtulehest.

P.S. Lugu on kirjutatud täpselt nädal tagasi ja seis mõistagi kardinaalselt muutunud. Sestap on tähelepanuväärne seegi, et kui siiani olin lihtsalt "vaatleja", siis sedapuhku "vaatleja, Rahvaliit", mis ilmselt mõeldud tõstmaks esile parajat annust kriitikat Reformierakonna kohta.

30. 05. 2009