Eesti tsensorite käekirjast

Reedel toimunud paneelil Timoth Garton Ashiga väitis Iivi Masso, et Eestis pole tsensuuri. Mõistagi ütlesin kohalt kõva häälega, et on ikka küll, aga ei hakanud rahvusvahelist keskustelu segama ja nii lähebki Ash ja levitab kogu maailmas edasi ilupilti Eesti kohta. Küll rääkisin pärast Iivi Massoga - kes kuuludes Eestis avaldavate autorite hulka kurtis, et soomlased nagu ei tahtvat teda enam. Arvatavalt tuleneb see üksnes kriisist - kõigil on vaja teenistust ja läheb lahti võõraste tõrjumiseks. Eestis seda siiski märgata pole, kui mainida Sami Lotila uue paskvilli üllitamist. Olen siin korra juba Lotilast kirjutanud, et praegu osundada muule - meid esindab Soome pressis Masso, soomlasi meil Lotila. Võrdväärne kaup missugune! Samas hea näide eesti eliidi - aga nemad ju otsustavad, keda avaldatakse, keda mitte - tasemest ja suhtumisest omaenda rahva vajadustesse ja mentaliteedi kujundamisse. Masso tõi oma esinemises näiteks ka Bäckmani Teivoneni Klenski ja Ko võimalused Eestis. Paraku on nendele sõna andmisel - ja terve rea Eesti enda intellektuaalid suu sulgemisel - teinegi aspekt - nii teenitakse poliitilisi plusspunkte teatud saatkondades. Topelt teadvustamisega - meie kontrollime oma inimesi täielikult ja teie omad saavad ka meil sõna.

31. 05. 2009