Bahovski - toimetajad ei ole pantvangis

Vaatan praegu läbi 3-nädalase välisreisi aegset ajakirjandust ja kuna kahest reisijärgselt kirjutet loost pole kippu ega kõppu, püüan defineerida midagi poolelioleva käsikirja jaoks. Bahovski tõdeb (22.11 PM), et Oktrevi aastapäevast kirjutasid vaid toimetus ise "ülevaatliku loo" + Kirsberg ja Yana Toom. Erutub mõistagi viimastest. Ütleks, et klassikaline seis Eestis, kus kunagi võtmepositsiooni haaranud diletandid pole oluliste sündmuste kajastamisel jätkuvalt võimelised muuks kui lihtsaks "ülevaateks". Sest nad pole antud valdkonda kunagi õppinud, selgeks saamisest rääkimata. Siit ka aastaid kestev tõrge lükata tagasi kõik, mis teadmisi ja arutlusvõimet näitab. Pluss mahakirjutatud tekstide totaalne avaldamine, mis ju tegelikult ka selle tegijate mõtlemist nüristab. Sellest suurused Põder ja Made Nõuka päevil ja samasugune seltskond ehk 20 just nende poolt ja Keskkomitee nimel väljavalitut isehakanut on sama tööd jätkanud Eesti Vabariigis. Ja kui veel Alatalu juhtub välismaal olema, polegi kedagi muud võtta kui ... Bahovski räägib ka "tasakaalukamatest autoritest", mis on selge väljamõeldis, sest pärast puhastust/tsensuuri ülekäimist Eesti ajakirjanduses 1999-2000 avaldatakse peavoolus ja makstakse vaid neile, kes esindavad nn. peavoolu kogu tema lollustes (kokkuvaletatud tõe - järgne ühiskond!) ja eiratakse - nagu EKP päevil - asjatundjaid. Paljud neist on juba ammu käega löönud ehk siis kriitilisel hetkel, kui tõesti mõeldakse suurest suurelt kirjutada puudub nn. toimetajatel tegelikult võimalus autoreid valida. Elik - pantvanglus on toimetajate endi loodud seis.

02. 12. 2017