AK 55

Tõesti oli tore vanu tuttavaid näha ja üle hulga aja kohtuda Jüri Lott´iga, kes mind 1967 tööle võttis. Tuletas meelde, et pidi Keskkomiteele meenutama - teie ju soovitasite tema komsomoli esimeseks sekretäriks Tartu, iks te ei või teda siia soovitada!? Rääkisin meenutusi ka Anu Välbale - kuidas sai Jaan Taltsi 500 kg ületamine tehtud peauudiseks, et pähe saada. Meenutasin ka Paul Kerese surmast teatamise saadet. Valdo Pandi teksti luges Ivi Kreen, kes puhkes pärast nutma. Teised tegid kõik, et ruumi oleks peamisele. Tegin väliskommentaari püstijalu, sest minu laual oli malelaud pikali lükatud musta lipuga. Rääkisin kolm või neli lauset. Pärast tuli kõigile suursüüdistus natsionalismis. Paraku ei ilmunud sellest midagi "Ringvaates". Mõtlesin rääkida ka kurikuulsast lindist - oma 50 cm, mis seisis AK toas kapi otsas ja mis pandi igakord peale, kui hakkasin rääkima. Mul ju ei olnud kinnitatud teksti või õigemni- mitte midagi. Keskkomitee aga püüdis mind 1973st aastast peale. Indrek Treufeldi jutt minevikust oli huvitav, ent ta ilmselt ei tea, et minult pole midagi paberil alles peale Panoraamide stsenaariumite - millal pilt või skeem sisse. Kuna honoreerimine käis teksti alusel, lõin ise algul paberile pool lehekülge millestki. Ühel hetkel öeldi, et saan raha kätte vaid kahe lehe puhul ja siis rääkisin ükskõik mida masinakirjutajat kõige silmade ees ahistades ehk tema keha kiites jaselle jutu vahepeale poliitsõnu toppides - tema pidi taipama, mida masinasse lüüa -  lõbu ja naeru oli palju, aga - praegu on teistel raske taibata, mida Alatalu tegelikult rääkis. Kahjuks.

Tähtpäeva ametlik osa pani muigama. Eriti nõuka-aastate kajastajaks valitud ?? Feliks Unduski nutulaul, kuidas ta ei tahtnud komparteis olla, aga oli. Ent eks esinejate valik tehta ikka nii, nagu on juhid - keskpärasus sünnitab ja valib jätkuvalt ja ainult keskpärasust.

03. 05. 2011