Müüt sotsioloogialabori laialisaatmisest

Sain huvitava telefonikõne ja seejärel ka emaili Tõnu Ülemaanteelt põlvkondade kasutegurist märkusega, et asi läks nihu 1960ndatel. Teatasin, et mõtlen samamoodi. Vastuses märkisin, et ma täitsin oma Akadeemia 1/2010 vaid tühemiku "enne 1968" ehk lõhkusin müüdi, et kõik algas sellest peale kui Lauristin, Allik ja Ko suu lahti tegid. Müüdi teine pool oli komsomoli 13. kongressi ehk Tartu vaimu tegeliku sisu mahavaikimine ja seda 40 aastat! Arusaadav, et veel 1991ni, ent sealt edasi seletub kõik kontrolliga ajakirjanduse üle selle ema tähtsuse ja tarkuste kaitseks. Ka minu suure artikli ilmumine olnuks väheusutav, kui ma poleks saanud näidata, et see kõik on juba Läänes ilmunud ja teada. Tagantjärgi hinnates oleksin pidanud kirjutama täpsemalt sellestki, kelledega meid asendati - meie oma kursuse- ja ülikoolikaaslastega, kes õpingute ajal kohe kuidagi silma ei paistnud, ent pääsesid oma kuulekusega silma ning seetõttu neid peatselt ka edutati. Kompartei ehk vanad võtsid noored oma kontrolli alla, ent Eesti kompartei ladvik on alati oma arguse ja piiratusega - võrreldes Läti ja Leedu omadega - hiilganud. Halli kaadri väljavalimise protsess algas komsomoli 14. kongressi ettevalmistamisega ja lõpptulemuseks sai see, et nood hallid, uute-ideede-võimetud ja arad tegelased dikteerisid kaadrivalikut 1980ndatel ja nii olemegi seal, kus oleme ja säärastena - juhtivatel kohtadel - nagu on toiminud valikuprintsiip. Kui lisada 1940ndad, kui rahva parim osa lihtsalt hävitati ja välja veeti, siis on põlvkonnast põlvkonnani allakäigu rida küll masendav. Sama seis nagu varemgi on ka nüüd 2011 - talent maha, uus idee - tsensuur peale, põlu alla ja esitaja hävitada. Tegelikult toimuva katmiseks kõlksutatakse juttu "talentide tagasikutsumisest" - hoopiski tuleks anda kodustele ja koju jäänud talentidele võimalus.

Öeldu heaks puändiks on viimasel ajal pidevalt korrutama hakatud TRÜ sotsioloogialabori kinnipanemine. Kas ikka tõesti kohe ja kõik kinni? Ülo Vooglaid ja veel mõned, Pikkar Joandi tuleb esimesena meelde,  said tõesti kinga ja pidid vaatama, kuidas hakkama saada, ent ... sotsioloogilised uurimused läksid ju edasi. Ainult et neid juhtisid seltsimehed Titma ja Kenkmann, kellede n.ö.paraleelne uurimiskeskus tõusis mõistagi esimeseks.. Elik edumeelsed vahetati välja kuulekatega ja nüüd räägivad ka need kuulekad ise - aga neid oli ju kokkuvõttes palju! - , et näe, jah, sotsioloogialabor pandi kinni!? Lisamata, et siis hakkasid sotsioloogiat tegema teised ja ...nii nagu vaja! Eks sealt ka meie tänaste sotsioloogide uurimuste "tulemuslikkus" elik nii nagu vaja (mõnele) uuele parteile. Kirj.25.06

02. 07. 2011