Kuidas ma Rohelist internationaali vältisin

Paneb muigama, kui avastad et oled ajalugu natuke nihutanud. Lugesin just,et tulemas on Euraasia Liidu rahvaliitud kokkutulek Ukrainast, Valgevenst ja Venemaalt aasta lõpus. Ukrainas oli selle tegijaks Natalja Vitrenko, kellega sain kokku Poola Talurahvapartei kongressil 2000 Varssavis (olin siis keskerakonna välissekretär ja sõitsin koos Toomas Varekiga). Meie üllatuseks oli Vitrenkol kavas Ida-Euroopa talurahvaparteide ühenduse taasloomine ja selles tema suureks liitlaseks Anastassia Dimitrova-Moser, Bulgaaria sõjajärgse talurahvapartei liidri ja mitte kommunist Georgi Dimitrovi tütar, kes oli küll 20 aastat elanud USAs, ent poliitikas võhik mis võhik ning lasi ukrainlannal ennast tüürida. Kaasamängijateks Leedu parlamendivälise talurahvapartei tegelane, kes ka asja ei jaganud ning slovakk. Kui õigesti mäletan, siis Meciari seltskonnast. Paberid laual, et kohe rahvusvaheline ühendus teha ja seda roheliste soustis ka. Hea, et see viimane tuletas mulle kohe meelde Kominterni talurahvaparteide filiaali - rohelist internatsionaali ja kasutasin kogu oma propagandistivõime tegemaks seltskonnale selgeks, et kui me sellest teatame, oleme kohe komnternlased ja meie võime üldtunnustatud parteide ühendustesse pääsemiseks sellega nullitud. Mõjus. Vitrenko lubas kõvahäälselt kutsuda kõik Kiievisse, ent seda kutset ei tulnud.

16. 04. 2012