|
Täna Moskvas toimunud konsultatsioonid piirlepingu osas tähendavad muidugi seda, et Eestil tuleb järele anda ja tantsida Moskva pilli järgi, sest osa poliitikuid ja eesti ajakirjanduse bossid seda soovivad. Pakkusin suvel pikka lugu piirilepingust algul Eesti Ekspressile, siis Maalehele ja mõlemad teatasid, et ei avalda. Aga seal oli kirjas, kuidas Euroopa Liit muutis 24.l tunnil ehk 17. juunil 2005 seega kolm päeva enne Riigikogu ratifitseerimisotsust, oma hoiakut ja enam ei kuulutanudki piirilepingu "ratifitseerimise" vajadust. Selle tõe päevavalgele toomine andnuks hea ettekäände küsida Brüsselilt - ehkki hilinemisega, aga ikkagi - millest niisugune meelemuutus? Miks taheti Eesti Riigikogbu rumalaks teha, mis ju nüüd igal juhul saab teoks!? Täna, kus minnakse kinnimätsimise ja unustamise teed, võib ju ka Brüsselilt sama küsida, ent nüüd ei anna enam mitte keegi vastuseid. Sama lugu on Venemaa Riigiduuma toonase väliskomisjoni esimehe Konstantin Kosachovi kahel korral - 20. juunil ja 1.12 esitatud arvamnusega - juriidiliselt on kõik korras preambuliga ja Moskva saaks teha omapoolse avalduse. Vaevalt, et Kosachovgi nüüd enam midagi ütleb, Jääb kolmaski saladus - miks Lavrov süüdistas 22. juunil lepingu allkirja tagasikutsudes mitte Eestit, vaid Euroopa Liitu. Ent mis sa teed, kui Ekspressi ja Maalehe toimetajad ei tahtnud rahvast informeerida piirilepinguga juhtunu tegelikust seisust ja olid n.ö. ette nõus selle taganemisega, mis nüüd teoks saab. |