Blogi
 
Tabu teemad ja puutumatud isikud/suhted Eesti ajakirjanduses

Paar päeva tagasi paotas suu Peeter Vihalemm, sest kuigi rahva pahameel on ülim, oli Ansipil hea võimalus öelda, et näete - küsitluste alusel rahvas toetab valitsust!? Ehk siis Peeter juhtis tähelepanu sellele, et see, mida ajakirjanikud kirjutavad on üks ja mida rahvas ütleb on teine. Paraku on käärid nende kahe vahel Eestis tõesti suured ja juba 10 aastat pole reaalset pilti Eesti ajakirjanduse usaldatavusest - pärast seda, kui Keskerakonna, Rahvaliidu ja lihtsalt matsikarja tapmisega hoogu sattunud ajakirjanduse usaldusväärsus oli langenud alla 40%, võeti kasutusele kaval nipp - küsimuste ümberformuleerimine - enda maine päästmiseks. Mõistagi see tõusis, ent... äsjane vastandlike - nii näiliste kui tegelike - arvamuste kokkulangevus on tegelikult  hoiatav signaal kõigile. "Näiline" sai öeldud sellepärast, et mõni ajakirjan ik teeb vadi seda, mida öeldakse - Sõimab Savisaart, siis Ansipit jn. jne. Toimetaja loeb ja mõnuleb! Aegajalt saavad toimetajad kokku ja siis mõeldakse midagi välja. Kui nüüd lähtuda oma artiklite saatusest - keeldumistest, mahatõmbamistest, ümbertegemistest jmt. , siis -

kusagil kevadel tulid mingid ajakirjandusgurud järeldusele, et tuleb suhteid Venemaaga parandada ja ennekõike piirileping ära teha. Riigikogu omaaegne otsus arvati veaks elik - see tuleb ümber teha. Otsus tehtud - läks lahti passimiseks : kes esimesena märkab, et Venemaa räägib piirilepingust!? Venemaale pole see probleemiks, ent viimastel aastatel on sellest  ikka kaks-kolm korda aastas juttu tehtud. Ja õigel ajal ehk siis kui leping - mais--juunis tehti. Nii tuli selgi aastal Lavrovilt sõnum suvel, ent kohalik meediakamp - suvepuhkused ja muud - polnud valmis reageerima. Küll aga jätsid Ekspress ja Maaleht minu artikd avaldamata, sest jumala eest - pole vaja selgust asjasse, tuleb Moskvale pimesi vastu tulla. Teisel katsel läks õnneks - septembris tegi Moskvas asjast juttu üliõpilane ja Eesti ajakirjandus hakkas nagu üks mees teemat keerutama. Paet tiriti stuudiosse, et ta ka vastaks Venemaa üliõpilasele. Ja kuigi Riigiduuma oli just saatnud meie Riigikogu pikalt ja probleem on ju ikkagi n.ö. riigikogu-poolne  - elik - räägime enne riigiduumalastega, tegid 6 riigikogulast kirja valitsusele, et too võtaks initsiatiivi. Ja protsess läks ning kõikide omapoolsete eksimuste ja ELi poolse käkikeeramise uurimised jäävad lihtsalt ära, sest me ise oleme äpud.

- piirilepingu mittekäsitlemise kõrval on rahastamisloos ka kaks mahavaikitavat asja - 2002.a. - mäletate kelle poolt - vastuvõetud Europarlamendivalimiste suletud nimekirja seaduse konkreetne perekondlik sisu  - kohe pani üks erakond nimekirja esimeseks juhi abikaasa ja teine erakond juhi venna, kolmas teostas isikulisi/rahalisi ümberjagamisi perekondade vahel. Olen seda üritanud mainida 2004st aastast saadik, ent... tõmmati ka nüüd maha

- tabu teema on ka Indrek Tarandi kampaania ja eriti selle kulud. Tõsi, ta oli kolmas suur populist tänase Eesti poliitikas, ent neid üksikpopujliste oli tollasel valimistel teisigi ja ükski neist teistest ei pälvinud 6-meetrilisi ja suuremaid plakateid, mida toona väidetavalt ei näinud keegi.

03. 11. 2012
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee