Blogi
 
Made plagiaat - käik 2. on tehtud

ASjad lähevad edasi ja vaadates emalt päranduseks kõrvale pandut, teen üha uusi avastusi. Kusagil kirjutasin, et üks minu ründajatest ajakirjanduses oli 1992.a. Peeter Sookruus, ent nüüd sain teksti kätte ja Rahva Hääles ilmunud loo autor ehk Dixi on muidugi vaid Põder ise, sest ta laseb üksnes ühel korral P.S. öelda:"Ma...". Minu 5 päeva hiljem pakutud vastuse jättis Aadu Hiietamm Toomas Leito korraldusel avaldamata, sest - nagu ta mulle sähvas - on selle koht prügikastis. Niisugune oli seis Eesti Vabariigi ajakirjanduses suvel 1992 - endised keskkomitee töötajad võisid laimata oma ja võõra nime all ning neile ei saanud vastata. Ja säärases, selgelt ühepoolses seisus võttis Oktoobri rajooni rahvakohtunik kätte ja lõpetas minu hagi Sirp ja Vasara toimetaja, Olev Remsujevi ja Sulev Raudsepa neile Made poolt sokutatud KGB paberite vastu ilma, et oleks mind sellest informeeritud. Nüüd aga öeldakse - ei saa jätkata. Küll Euroopa kohus aitab, kui vaja.

Sain targemask ka selles, mis mind päästis - märtsis 1992 lülitati mindu nimi esimest korda Eesti poliitikute populaarsuse testi. Teised tiirlesid seal kas 1989st või 1990st. Tegelikult olin veebruarist 1990 Eestis kohal, aga kus sa sellega - sind pole olemas! Pealegi intelligentsi ajalehe andmeil kaebenarkomaan jne. jne. 23. novemberil 1990 kuulutas "Eesti ekspress"  mind otseselt "mitte usaldusväärseks" !? Vaja see lugu üles otsida, sest tõesti huvitav - Made juhtimisel KGB meeste abil (Remsujevi ja Raudsepa mittetaotlusel! ilmuvad nende paberid kohtutoimikusse 1989 ja on seal ka suvel 1992) laimatav Alatalu on mitteusaldusväärne, ent kes siis oli Made!? Kahju, et mul omal ajal, kui Marianne Mikko üritas Made tausta paljastada, need paberid kätte ei juhtunud.

Aga Alatalu hõivas märtsis 1992 uustulnukana kohe 47%ga 42. koha populaarsuse tabelis ja oli Eesti kodanike hulgas koguni 35. Vt. Postimees, 4. aprill 1992.

14. 07. 2013
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee