Blogi
 
Egiptust valedega ei kata

Otsustasin kirjutada,et oleks pärast selge - kellel oli õigus ja kellel mitte. Lähtepunktiks Egiptuse sõjalise juhi el-Sisi värske üleskutse - avaldage reedel mulle toetust, et ma saaks volitused tõrjuda "terrorismi ja vägivalda", mis mõistagi tähendab jätkuvalt aktiivselt protestivaid Mursi poolehoidjaid. Armeejuht ähvardab viimaseid jõu kasutamisega, et ramadani lõpuks oleks kord majas. Karta on, et jõu põrkub jõule...

Eelseis on aga säärane, et ERR sai teisipäeva hommikul minu kommentaari, mis tugineb EU välisministrite esmaspäevastel otsustel, kuid ilmselt ei juleta seda avaldada, sest on ka teine ja vaat et ametlik seisukoht. Ehkki ma - ma lükkan nende jutu ümber. Seda  nimesid nimetamata, ent toon nad siinkohal ära - Postimehes juba kogu Araabia kevade  sõna võtvad ja selle saajad Vladimir Sazonov (mulle üllatuseks lektor ka Kaitsejõudude Ühendatud õppeasutuses), Peeter Raudsik, Peeter Espak - ilmselt mõned veel, keda pole lugenud ja neile liitub tänases Delfis ka Sergei Stadnikov. Nende kinnitusel on muslimivendadega kõik, sest olid salakavalad, käperdised ja nüüd lähevad vaid allamäge! Nii arvatakse siin, maarjamaal ja seda mõistagi kahe riigi tarkade lugemise ja takkakiitmise vaimus. Euroopa Liit tervikuna aga hindab asju teisiti - millest ma dokumentidele viidates ka kirjutan. Ainult, et meie, õigemini ameerikaliku IR koolkonna ja nende kohalike jüngrite häda on selles, et neid mingid poliitikutele koostatud või poliitikute endi koostatud dokumendid ei loe, nemad jahuvad ikka ühe riigi ja tema liitlase poolt soovitust. Reaalsus on aga teine, mida kenasti kinnitab riigipöörajate nigel seis, mida isegi Eesti "Lähis-Ida asjatundjad" ei suuda tugevdada.

Samas on mitteprofessionaalidele küllalt õpetlik EU ministrite otsuste levitamine - terve esmaspäeva ja osalt tänagi kubisevad ekraanid teatest, et EU kandis Hezbollah sõjalise tiiva terroristide nimekirja. Kandis küll - selle küsitavast põhjusest ei hakka siin kirjutama -, kuid samas kinnitas Ashton ise, et Hezbollah endaga suhtlemine jätkub. Tegelikult kogunesid ministrid siiski arutama olukorda Egiptuses ehk tuleb küsida - kuidas sai üldse sündida Liibanoni puudutav otsus!? Ent see näitab hästi, mis on kellelegi oluline ja kes kontrollib meediavahendeid - meie ütleme, et see on Liibanon ja mitte Egiptus, sest on vaja veel üks araablaste seltskond negatiivseks teha, et oma jõupoliitikat piirkonnas jätkata. Taipamata seda, et võib tulla "teine Türgi" selles mõttes, et 1997.a. USA, EL ja Türgi armee juba kõrvaldasid valimised võitnud islamistid võimult. Viis aastat hiljem toimunud valimistel võitis juba vana/uus islamistide partei ja nad on tänaseni võimul. Elik - jõuga ja lihtlabase eiramisega muslimitest Lähis-Idas enam üle ei sõida. Euroopa Liidus on sellest aru saadud - Egiptust arutati pikalt ja öeldi välja see, mis kahele riigile (suuremas käib see eeskätt vabariiklastest opositsiooni kohta) ei meeldi - president Mursi tuleb ikkagi vabastada ja kõik jõud üleminekuvalitsusse kaasata. Need momendid, ehkki ebaselgel kujul, on kirjas ka Eesti välisministeeriumi press-reliisides, mida meie tele-raadioesinejad ja ülalmainitud eksperdid samuti ei loe. Nii jääbki üle käsi laiutada ja pärast iseendale siinsamas kirjutada - sul oli õigus, aga eestlased ei peagi teadma, mis tegelikult maailmas toimub. Nii valitsejatel lihtsam ja seda juba Nõukogude aja lõpust peale. Anupõllu-Põdra-Made eluüritus - keelame teadmised ja ajame rahvale vaid teatud väliskeskustele - Moskvale, Brüsselile, Kapitooliumile - meeldivaid mulle - elab edasi!

24. 07. 2013
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee