Blogi
 
Läti vastus Eesti imperialismile

Loen ja mõnulen - suured infokanalid kas ei maini üldse või siis vaid möödaminnes seda, et Läti president kinkis Ilvesele ehk Eestile kogumiku Terra Mariana 1186-1888 ühe kümnest 50 kilose eksemplari. Minu arust parajalt peen nüke, meelde tuletamaks Lätile osaks saanud ülekohut, kui meie lennukas Lennart Meri pidas järsku vajalikuks Eestimaa kõrgemaks aurahaks välismaalastele teha MAARJAMAA Risti. Mais 1995. Södisin ja seda enamiku riigikogus olnud ajaloolaste toetusel sellele viimase hetkeni vastu ja tegelikult läks nii, et Meri pani risti Soome presidendile kaela enne kui vastav seadus Riigi Teataja näol oli trükist ilmunud! Insener Vähi ei saanud asjale pihta, välisminister Sinijärv oli otsustamises üldse tühi koht ja keskerakondlane Olev Anton paras mees seda PS komisjoni esimehena riigikogus läbi suruma. Muuhulgas ma nõudsin Lateraani kirikukogu dokumentide - teadsin, et need on avaldatud, aga ei osanud täpset allikat meelde tuletada - esitamist, et veenduda - Terra Mariana käib eeskätt Lätimaa kohta, selle keskuseks oli Riia linn jne. Eesti või siis täpsemalt Põhja-Eesti jäi sellest välja nii 1218 kui ka 1888. Nii oli ja nii on ka antud raamatus avaldatud dokumentides. See, et keegi Eestis hakkas ka Eestimaad Maarjamaaks kutsuma, oli mõne kirjamehe suleliigutus, mitte olnud ja kujunenud reaalsuse kajastus. Mõistagi ka mõnede kirikutegelaste soovunelm - kui juba Maarjamaa, siis ehk ometi hakkavad kõik usklikeks! Tegelikult on  eestlaste usuleigus läbi sajandite olnud üldteada - nii siin kui kaugel, mistõttu meid niisuguse nimega katta oli ja on patumaiguline asi. Või kuidas? Või väga suur riiklik kavalus, ent paraku naabri arvel!? Tagantjärgi on mõistagi raske midagi muuta, ent seda termini-interventsiooni oleks ikkagi tulnud alustada arvamustevahetusest Läti juhtkonnaga. Parasjagu käis aga Eesti-Läti kilusõda, mille paljus põhjustas Eesti välisministeeriumi noorhärrade tuginemine kooliõpikutes kirjas olnule! President Lennart Meri aga teadis samal ajal paremini kui Läti president, valitsus ja kahe riigi eriteenistused seda, kas Eestisse nimetatud Läti suursaadik on kolmetähelise tsunfti liige või mitte (järgmine Läti suursaadik Eestisse nimetati alles poolteist aastat hiljem ehk augustis 1995) ja just sel vahepealsel - kahe riigi suhetes mitte kõige paremal perioodil see mina-kõige-targem-ja-kavalam-otsus sündis. Kaval selles mõttes, et oli osav pugemine usku kummardavate riikide, eeskätt USA ja Saksamaa ees, ent ka baltisakslaste ees, kes kohe - 3.oktoobril 1995 said Lennart poolt teise maailmasõja esimesteks ohvriteks kuulutatud. Mis sest, et Umsiedlungile eelnes kahe kurjategija kallaletung Poolale... See selleks, aga Meri kaks selget Läti-vastast käiku tõid kaasa selle, et president - 1993-99 - Guntis Ulmanis ei käinud kordagi ametlikul visiidil Eestis (küll aga käis EME partnerpartei esindajana Arnold Rüütlil külas Saaremaal). Nüüd siis saime - pärast Lennarti naabrist targemaid käike - kolmandalt Läti presidendilt raamatu, et oma õiget ja mitte ülepakutud ajalugu lugeda.

29. 07. 2013
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee