Blogi
 
L.Meri komisjoni White Book väänab tõde

Välisreisi aegseid ajalehti sirvides torkas silma EKP keskkomitee bande kambamehe Olev Remsu retsensioon Aare Laanemäe raamatule "10 aastat Valges Majas". Nimelt märkas ta seda, mida mina poes raamatut sirvides ei märganud - Laanemäe kirjutas uhkusega sellest, kuidas ta üritas keskkomitee 30-le mittekoosseisulistele lektorile (Põder, Made jne.) saada luba Keskkomitee sööklasse. See oli tõesti üks tollastest privileegidest ja kuna Remsu sellest kirjutab, siis käis ta ka ise ilmselt minu vastase sõjakäigu ajal 1989-91? seal söömas. Ilmar Rattus, nagu teisedki toonased peatoimetajad, käis kohe kindlasti ja kus ikka kaastöölisi värvata ja ergutada, kui mitte odava õlu ja toidu juures! Kui rajoonikomitee lektorid maha arvata, siis mahub 30sse punti oma 15 nn. kommentaatorit, kelledele Alatalu eiramise eest anti veel keskkomitees süüa ka! Paneb ikka naerma küll!

Sestap läksin ja viskasin raamatupoes Laanemäe üllitisele veelkordse pilgu ja on ikka libedik küll! Tegemist oli ja on n.ö. klassikalise teise-kolmanda järgu tegelasega, kes õpingute ajal millegi erilisega silma ei paista, ent kes stagna tingimustes hakkab oma tagasihoidlike võimete tõttu kiirelt karjääri tegema ja sääraseid teaduskonna - ja isegi kursusekaaslasi mul jagus! Viimaseid koguni 3 - keskpärasus või koguni tühi koht ülikoolis, ent siis kõigile ootamatult kiire ja kurjakuulutav parteiline karjäär - hoia alt ja karda teda! Laanemäega on lugu parajalt peenem, sest ta ikkagi tegutses teaduse vallas ja kuna ta oli - tagantjärgi ehk tänase avastusena mulle - keskkomitees juba 1970.a.!!!! ehk siis kohe kindlasti minu suure tampimise ajal 1973-77, siis arvan, et temal oli selles ka oma osa. Tollal oli Valges Majas kombeks vestelda nendega, kes "kurjategijat" tundsid.

Tegelikult äratas minu tähelepanu Laanemäe praalimine raamatus sellest, kuidas ta suurendas teadlaste osakaalu keskkomitee ideoloogilise osakonna lektorite grupis. Mõelda vaid - silmapaistvad teadlased, ülikoolide õppejõud ja keskkomitee lektorid Aare Laanemäe, Rein Tuulemäe, Vello Ladva, mittekoosseisulised EKP lektorid ja õppejõud Hazak, Made jt. Ning neid nimesid lugedes meenus mulle president Lennart Meri nn. okupatsiooni kahjudega tegelenud komisjoni kokkuvõte White Book (Valge raamat), mille kõrghariduse ja teaduse osa on millegipärast kirjutanud majanduskandidaat Jaan Laas. Minu mäletamist mööda töötas ta koos Tiit Madega, mida nagu ka kinnitab Made ja tema protezee, julgeolekuohvitseri ja kateedri juhataja Eduard Inti mittemainimine "Valges Raamatus". Puuduvad ka marksismi kateedrite juhatajad Laanemäe ja Tuulemäe, Ladva oli ilmselt lihtne õppejõud EPAs elik õppejõud, keda "edutati" keskkomiteesse, ei sattunudki kogu maailmale avalikustatud n.ö. musta nimekirja!? Ehk siis - White Bookis on jäetud mainimata ENSV teaduse tegelikud punajuhid - keskkomitee ja ka rajoonikomiteede töötajad ning esindatud on vaid süsteemi teise ja kolmanda järgu tegelased. Mõistagi pole jäetud märkimata keskkomiteelaste pikaajalise jälitamise objektid õppejõudude hulgas ehk siis Alatalu ja enne mind "ideoloogiliste vigadega" hakkama saanud Vilma Mullari, keda kui naisterahvast eirati ja peksti aastaid mõnuga. Jääb küsida - kelle soovitusel seltsimees Jaan Laas säärase - õppejõududest-"teadlastest" keskkomiteelasi väljajätva valiku tegi ja kelle soovitusega niivõrd subjektiivse sisuga tekst komisjoni aruandesse ja seejärel ka raamatusse pandi. Ilmumisaasta oli 2005.

04. 09. 2013
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee