Blogi
 
Hans H. Luik raskustes

Kuna tänases EEs pole sellest sõnagi, siis panen kirja, et saatsin parajalt pika küsimuse-selgituse nõude Hans H. Luigele, kuna vanu asju sorteerides sattusin 23. novembril 1990 EEs ilmunud tervele leheküljele mahtunud loo kõlava pealkirjaga "Keda usaldab eestlane?", mille kohal kõrgusid Made, Põderi, Alatalu, Hazaki, Vainu, Aviksoni ja all Taagepera fotod. Pluss kolm tabelit, kus lisaks mainituile on mõõdetud veel Tiit Käbini, Raul Mälgu ja Endel Põderi "usaldusväärsust" ning - nagu lugeja aimata võib - on Alatalu kõigis tabelites tagant kolmas ehk eespool vaid Vainust ja Hazakist. Ning ka tekst lõpeb konstateeringuga, et "31% kõrgharidusega inimestest kahtleb hr. Alatalu kirjutiste usaldusväärsuses". Autorina on märgitud salapärane "Questions Incorporated" andmete põhjal." Tüüpiline KGB, aga võibolla juba ka mõne muu luurekooli läbitu toodang, mis mahub suurepäraselt ühte ritta Made eestvedamisel alanud nimekirjad-neist-keskkomiteelastest-kes-kannatavad-Alatalu-pretensiooni-all ilmutamisega intelligentsi ajalehes "Sirbis" (ja ainult seal, kui mitte arvestada seltsimees Ladva suunavat märkust hilisemas Tartu ülikooli ajakirjanduskateedri väljaandes.)

Tulin just enne selle "teadustöö" ilmumist tagasi oma asjadega Nicaraguast - sõitsin neile spetsiaalselt järele, sest jaanuaris 90 lahkusin teadmisega, et jätkan, siis aga sokutati minu kohale kasahh, kellega Moskvas ministeeriumis juhtumisi kohtusin ja ta tegi juttu kohast just meie grupis. Tõenäoliselt jäänuks kõik sinna, kui poleks oma raha eest põrutanud üle Havanna tagasi, mis oli saatkonnale üllatus - nemad kontrollisid lennukipiletite müüki ainsale iganädalasele otselennule - ja mul isegi ei lubatud algul oma majja minna. Kuna - jättes asjad tuttava diplomaadi juurde läksin otse ülikooli ja ülikool oli kohe valmis mulle loenguid andma, asutasin end Soome esinduse juures asuvasse hosteli ööbima. Järgmisel päeval tuldi saatkonnast juba paluma, et läheksin oma tuppa, loobuksin loengutest, sest polevat millega maksta ja sõidaksin ruttu tagasi. Ütlesin, et loen ja siis sõidan. Lugesingi "Perestroika seisuga oktoober 1990" täisauditooriumile viimast nautides ja küllap nemad ka mind, sest tõesti oli püstiseisjaid kuhjaga - kolm tundi kolm päeva ja tulin koos asjadega tulema. 

Olin selle EE paskvilli unustanud, aga mõned kuud varem fikseerisin samas, kuidas minu endised üliõpilased Pedast ning nüüd riigikogulased Betlem ja Villem kuulutasid 12. oktoobril 1993, kui lahati NDI rahade kasutamist Eestis, et Alatalut ei kutsutud 1992.a. seepärast, et ta polnud ameeriklaste silmis "usaldusväärne." Nii et Hans H. Luik ei saa öelda, et tema kaasabil ilmunud "toodangul" polnud tulemust. Kui lisada sellele minu kui mitteusaldusväärse väljajätmise kõikidest 1989-92 toimunud küsitlustest ja pidevalt käinud rünnakud "Sirbis, Rahva Hääles". Ometi - lisatuna kevadel 1992 hindamisele pandud tegelaste listi sain kohe 40. koha ja aasta hiljem olin 19s ehk enne president Meri, kes oli 20s. Mainisin sedagi kirjas Hans H. Luigele, paludes selgitada kummalise, selgelt Alatalu-vastalise küsitluse päritolu.

Mainisin talle sedagi, et 1969-75 edestas Alatalu Põderit  kolme-kordselt ja adusin sel hetkel, et nendes teleajaloo-raamatutes, mida võidu kirjutasid Hagi Shein ja Hillar Peep, pole mitte juhuslikult toomata jäetud esimese põhjaliku küsitluse numbrilised tulemused. Nii oli ju kergem mitte rääkida sellest, miks tuli mõni mees ekraanilt kõrvutada. Sestap panen siiagi kirja, et kevadel 1975 küsitleti 5500 inimest ja tulemused olid 1. Eesmaa 5040, Pant 4298, Talvik 4115, Karemäe 3725, Alatalu 2966 Sõerde 2540 jne. ehk siis esimene viisik oli teistest selgelt üle ja asjatundjad tõstsid esikolmikuks Pandi, Talviku, Alatalu. Põder oli selles rivis 21. kohal ehk 1041 häält, Joffe 29. ehk 647 ja Hazak 624, Vainu 39. kohal ja 113 häält. Kuidas ma 1990ndal järsku nii kehv välja nägin, on ikka suur mõistatus küll, kui arvestada, et 1969.a. ehk kõige esimeses küsitluses oli minu toetus 53% ja Põderil 21% ehk siis ma olin isegi edumaad kasvatanud. Aga ju oli kellelgi vaja midagi tõestada, et kaks aastat hiljem kolm keskkomitee kurjategijat saaksid rahulikult sisse võtta kohad esimese riigikogu väliskomisjonis ja teatada, et ei soovi Alatalu seal näha. Ega´s midagi - klaarime asja ära, seakari nagu see seltsimeeste punt tõesti oli.

15. 11. 2013
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee