Blogi
 
Tsensuur Eestis - keskajal?!

Lugesin Marika Mägi pikemat lugu AKs, kuna ta oli esimesi, kes Eesti ajaloo 2. köite kummalisustele - enesekindlad noorsandid kirjutasid eestlased lihtsalt ajaloost välja, sest ... polnud allikaid ja need, mida oli võimalik kasutada, eestlasi esile ei tõstnud. Kahjuks selgitab Marika rohkem oma panust ja tarkusi - ootasin suuremat selgust raamatust, aga peab vist ise ajaloo 2.köite kätte võtma, mis viiks mind mõneks ajaks muudest teemadest eemale, pealegi on perspektiivitu, sest Õhtulehes pole seda mõtet avaldada, mujal aga ei ilmutata - sestap lihtsalt markeerimiseks mõned mõtted. Marika teeb tegelikult õieti eeskätt oma panust antud ajalooperioodi uurimisse selgitades, sest teised seda juba ei tee!? Mulle küll tundub, et 13.-14. sajandil oli tegu sama nähtusega, mida täna kajastavad Mart Laari ja Marju Lauristini poolikud ajalood - seda meest ei olnud üldse ja midagi toimus alles siis, kui mina asjas kaasa rääkisin. Seda tunnet aitas värsekendada istumine arhiivis - tellisin välja ELKNÜ novembris 1989 toimunud kuulsa kongressi protokolllid - selle kongressi esimesel päeval hääletati end välja ÜLKNÜst - esimene institutsioon, kes NSV Liidu keskstruktuuridest otseselt lahku lõi -, kuid järgmine päev hääletati pärast EKP keskkomitee sekretäri Mikk Titma agitatsiooni end sinna tagasi. Mis ma sain - venekeelse osalise protokolli, kus kõigepealt eestlaste jutt on vigaselt-segaselt tõlgitud ehk - lihtsalt ei saa aru, kui ise ei teaks, millest nad arvatavalt rääkisid -, mitmedi sõnavõtte pole üldse ja enamik dokumente, mida hääletati - ka pole. Jutt on aastast 1989!? Lühidalt - selle "toimiku", pealegi ainsa toimiku põhjal ei teki kuidagi muljet, et toimus midagi olulist. Kujutagem nüüd ette, et Liivimaa Hendrik pidanuks selle põhjal oma kroonikat kirjutama!? Võimalusi oli kaks - üldse maha vaikida, et veel midagi, aga segast toimus või - igaks juhuks anda mõista - et need eestlased on ikka parajad jobud, mida ta (pideval - miks?) tegi.

Mõistagi on tegu meelevaldse  üle-aegade käiguga, aga kirjutada Eesti ajaloo asemel selleks eraldatud pinnale meelevaldseid ülevõtmisi üldeuroopalikus soustis, on lihtsalt kuritegevus. Pealegi mulle tundub - pole küll raamatut lehitsenud, - et noorsandid hindavad üle info liikumise võimalusi keskajal. Heaks näiteks tegelikkusest on Venemaa sisealade, aga ka Kaukaasia ja Kesk-Aasia  külad - aga Eestimaa oli 13.-14. sajandil umbes samas staatuses kommunikatsioonide ja eesrindliku tsivilisatsiooni kohalejõudmise mõttes - kus elatakse osalt siiani 1917.a. tasemel. Elik - mujal toona Euroopas toimunu-saavutatu ülekanne 1:1 on ülepingutatus. Midagi lennartmerelikku, mis viib küll silda kümmekond intellektuaali, ent mis on tegelikkusest väga kauge kirjutis. Sõna otses mõttes jõuga pähemääritud ajalugu.

27. 01. 2013
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee