Blogi
 
Kartke Piret Ehinit!

Vahepeal mängiti mulle endale korralik ninanips, mida ei oodanud, sest kõik näitajad olid minu kasuks - peale vanuse. Ja kuigi see ei tohiks enam probleem olla, tuli sellega lagedale üks 37 aastane daam Piret EHIN Tartu ülikoolist. Temalt ka teine huvitav tähelepanek minu kohta - "ei vasta karjäärifaasi mõttes." On ikka inimesed pandud totrust kirjutama! Justkui poleks kedagi kuhugi alitud isegi 80selt. Kuid see daam deklareerib muudki silma pilgutamata ja ma ei hakanuks üldse kommenteerima toimunut, kui poleks avastanud, et EHIN on end uhkelt deklareerinud kaheksa! rahvusvahelise ajakirja välisretsensendiks ja see võtab juba võdinad peale. Mõistagi on tegu ilmselt koos õppinud kambaga, kes on valmis kõiki teisi tõrjuma, sest ...

see daam teatab külmalt, et mul "puuduvad eelretsenseeritud artiklid rahvusvahelise leviga ajakirjades". Sama ütleb ta teistegi kohta, ent mul oli ju kirjas ka artikkel raamatus, mis on ju kraad kõrgem kui ajakiri ja artikkel ka erialaentsüklopeedias, mis on ju sama. Ent selle kohta käib ilmselt teine tema lause - "hulk muidu publikatsioone, millest vaid väike osa on rahvusvahelise leviga." Max Plancki- Instituudi ja Oxfordi Ülikooli ja Hannah Arendti instituudi väljaannete kohta on see muidugi kõvasti öeldud.

Üritus ise näitab kenasti seisu, kuhu kapral Aaviksoo on Eesti kõrghariduse käsu korras ajanud. Rahvusvahelised suhted on peale Euroakadeemia kõrgkooli tänaseks kõikjal vähemus mingis instituudis. TLÜs on selleks Riigiteaduste instituut, kus pandi hääletusele 3 IR lektori kohta, kandidaate oli neli - ja kuna IR eriala inimesi meil rohkem polegi, siis meid valisid mitte rahv. suhete tundjad, vaid riigiteooria tundjad. Suur tänu, kapral Aaviksoo! Arvamused meie kohta küsiti üks rahvusvaheliste suhete spetsialistilt - igati asjalik ja Ivar Hendla on mind paigutanud kõigi nelja näitaja osas esimeseks. Teine arvamus aga telliti millegipärast riigiteooria esindajalt ja valimisspetsiks peetavalt Piret Ehinilt, kes selgelt nipitades pani mind viimaseks.

Ausalt öeldes ei teadnud ma retsensentide säärasest valikust midagi ja nahutasin jätkuvalt Tartu ülikooli riigiteadlaste naljanumbreid riigikogu valimiste selgitamisega ja jätkasin ka rahvakogu arvustamist, mis ju Tallinna ülikooli riigiteadlastele leiba andis ja annab. Ehkki oli juba hilja, rääkisin mind kuulama pidanud 16le riigiteoreetikule muuhulgas sedagi, mis on Hannah Arendti instituut ja et kavatsen kokku panna ühe ja kirjutada teise raamatu, kuid kui ühtegi küsimust ei järgnenud, tajusin selgelt, et asi on otsustatud. Minu kolme konkurendi kokkumäng õppekava täiendamisel käis mõnda aega ja nii tegidki "20 kingseppa ära suurvesiirile" nagu ütleb Türgi vanasõna. Loomulikult aitas Tartu ülikooli riigiteadlane kaasa selleks, et Tallinnas rahvusvaheliste suhete positsioonid jääksid nõrgemaks Tartu omast. Laiem probleem on selles, et milleks siis üldse kandideerimised, kui esitatud tõendmaterjal - mis jäi lõpuni mind eelistama, ei maksa kambana tegutsejatele midagi. Naeratame ja selja taga paneme ära. Ja mõni veel eemaldab pärast suure hirmuga kogu info.

Olen varem juba kirjutanud, et ei saanud magada, kui kuulsin, et minu Saksamaal ilmunud artikkel anti kaasmaalasele retsenseerida.

20. 05. 2013
 
Plagiaadi protsess läks!

Esitasin siis täna taotluse Tiit Made "Rahvusvahelised organisatsioonid" plagiaadiks tunnistamiseks ehk nagu Gorba ütles - protsess läks käima. Mõistagi hakkavad seltsimehed vingerdama ja kõik võtab aega, ent panen siia iga informatsiooni kohe kirja.

20. 05. 2013
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee