Blogi
 
Kahtlasest mälust ja kehvadest ajakirjanikest

Eelmist lugu keeleliselt korrigeerides tuli mõte öelda - miks ma seda siin kirjutasin. Tegelikult annab öeldu ja muugi läbimõeldu korraliku artikli mahu välja ja ma pole mingi sahtlisse kirjutaja.  Paraku - hetkel ühe punaprofessorite kamba ja äraräägitud tudengite poolt läbikukutatud õppejõud ja kuniks uus õppeaasta pole alanud ja ma ikkagi edasi õppejõud rollist, on targem varjus olla, sest küll juba salvajaid jagub. Soovitaks just tudengitel veelkord vaadata ETISt ja lugeda seal kirjas olnud või olematuid töid, et mõista - mida te valisite?! Uued ideed ja mõtted või keskpärase teiste mõtete ümberkirjutamise. Rääkimata ju lolluste propagandast - eestlased diskrimineerivad teisi rahvuseid ja Eesti valitsus kasutab Venemaad provotseerivat strateegiat välispoliitikas!? Teatud kamp võib säärases vaimus töid produtseerida aastaid - selle tagavad Eesti sotsiaalteaduste keskpärasus ja sunnitud/poolsunnitud poliitmängud, ent oma peaga mõtlemine pole kellelgi keelatud. Ka tudengitel - leidke üles uued ideed ja teistsugune mõtlemine ja vaadake, kes neid produtseerivad ja kes mitte. Elus on vaja silma paista ja mitte olla samasugune, nagu kõik teised.

Pakuks veel ühe dimensiooni - vaadake, kes TLÜ riigiteaduste instituudis esines äsjasel Baltic Studies konverentsil 16-19.06 meie oma majas? Olid vaid nn. moderaatorid ehk sektsioonide juhid - aga paar sõna oskab igaüks öelda - ja ei ühegi ettekannet TLÜ IR-lastelt. Sest ... kitsas ringis tehtud kokkuleppel mahahääletatud Alatalule, kes esitas teesid ja kes oli ka alles mai algul esinejana rahvusvahelisel konverentsil Tbilisis, et saada seal kutse järgmiseks konverentsiks, kodus sõna ei antud. Seda oma ülikoolis ja mitteandja oli võidukas ekskolleeg! Ilmselt kartis, et mu sõnum (tekst sai ju esitatud ja see ka kiideti heaks) äratab tähelepanu. Ma tõepoolest tulin millelegi täiesti uuele selgitusele ja kavatsesin sellest rääkida. Nüüd jääb oodata, kunas see kuu- kahe pärast trükis ilmub! Aga see ongi tõeline Eesti - ise ei oska, aga teisel lihtsalt ei lase silma torgata! Kirjutet 30.06.

Lisan veel paar kildu Peda ühtlaselt keskpäraste toimimisest - 3 nädalat enne konverentsi vaatasin, et mu nimekaartide arv on kokku kuivanud ja läksin sekretäri juurde,et kasutada oma õigust nimekaart (olin sellest algul loobunud, sest lubati teha vaid standardset, mul aga, nagu alati erisoovid!) saada ja seda jutuga, et eesseisval konverentsil on vaja neid jagada. Nädal enne konverentsi  , kui juba oli ka otsus, et ma ei esine, tuli lühike vastus - "ei saa". Niiet maha kantud, mis maha kantud ehkki saan seal majas käia printimas kuni lepingu lõpuni 31.08. Teinegi detail - minu inglisekeelsed tudengid Jaapanist Prantsusmaani otsisid ise mind mai keskel üles ja käisime Riigikogus ja vedamise tõttu ka Stenbocki maja kõik kohad läbi. Pakkusin seda registreerida kui Instituudi üritust ja tibi tetas vastuseks, et selles pole midagi erilist. Ma küll pole märganud, et tudengid ja veel enam välistudengid oleks käinud peaministri residentsis ja spiikeri juures. Aga noh, saame ka ilma nende tähtsate inimesteta hakkama. 14.07

30. 06. 2013
 
Plagiaat päevakorral

Peeter Lorentsi julgus 135 mahakirjutajat nullida on taas päevakorrale tõstnud plagiaadi, sest isegi teise ülikooli rektor ja minister julgesid teda selles toetada. Milliseks lõpplahendus saab, on raske ennustada, sest - nagu Lorents õieti märgib  - algab asi keskkoolist. Plagiaadi enesega on soovi korral kõik lihtne - ei ja kogu lugu, kuid märksa hullem on keskkoolist saadu - Läänest ülevõetud mingi absurdini viidud võrdsete tingimuste tagamise nimel loodud tühemike täitmise süsteem. See pärsib nii mõtlemist - ainult raamides, kui aktiivsust, sest teeb ka elu mugavaks - ise ei pea midagi välja mõtlema, vaid üksnes ettekirjutatut täitma! Saatuse irooniana Orwell just sääraste inimese teket silmas pidaski. Teist süsteemi kirudes ja eitades oleme nüüd ise selle taasloojad!? Tekkinud ummiku lahendamist segab lõhe ja sideme puudumine keskkooliõpetajate ja kõrgkoolide õpetajate vahel. Vanasti ehk nõuka ajal oli nii, et ajalooõpetajad kutsusid keskkomiteed eirates ikka mind õppeaasta eel rääkima ja kasutasid järgnevalt minu soovitusi ja ma omakorda teadsin, mida tulevased üliõpilased teavad. Nüüd toimuvad ka ajalooõpetajate kogunemised, kuid seal esinevad pigem poliitikud ja puhtteadlased, kuid mitte need, kelledele inimmaterjal sõna otseses mõttes üle antakse. Etteruttavalt võib arvata, et selle augusti tähed on Eesti keskaja ajaloo ümberkirjutajad, kes suudavad vaid segadust külvata. Parku ei kutsuta ülikoolide õppejõude, kes on sunnitud jällegi alustama algtõdede selgeks tegemisest, sest verivärsketel üliõpilastel pole teadmisi ja ausalt öeldes peale tühemike täitmise ja seda ehku-peale nad muud ei oskagi. Nii et minu arvates tuleks eelkõige loobuda täiesti totrast juhendist, mis nõuab õpilase ja ka üliõpilase teadmiste(natukese) hindamist 24 kandi pealt (muide - BA töö maht võib olla 30 lk ehk siis iga leht peab minema eraldi hindamisele!?) ja ikka protsentides - 80%, 95%, mis on  absurdsus, täielik tähenärimine, õppejõu alavääristamine ja aja raiskamine, sest saab ju suuliselt paari sõnaga öelda, mis vastuses hea ja mis vajaka. Miks 5ja mitte 6% kusagil puudu jäi ei suuda ka kõige pikem selgitus selgeks teha. Loobuda tuleb ka kogu sellest ehku-peale tühemike täitmisest - õppurile antakse konkreetne, sisult võrdlemisi lai küsimus ja ta ise arendab teemat kirjalikult nii nagu oskab. Puudujääv lisatakse suuliselt. Eksam olgu ikkagi elav suhtlus, mitte tabelite täitmine.

30. 06. 2013
 
Eesti-Vene ja Jaapani-Vene piirilepingud

Täna ehk siis Eesti-Venemaa piirilepingu ratifitseerimise aastapäeval - Riigikogu tegi vastava otsuse 20. juunil 2005 - peetakse Moskvas esimene Venemaa-Jaapani ekspertide uus kõneluste voor "saarte küsimuse" lahendamiseks. Tuletaks meelde, et Moskva alustas 2004-05.a. suurt piirilepingute tegemise protsessi (Jaapani, Hiina, Kazasthani, Eesti, Lätiga) just Jaapaniga ja 2.veebruaril 2005 ehk siis Tartu rahu aastapäeval arutasid eksperdid samuti 4 saare kuuluvust. Siis jättis Moskva kõnelused pooleli ja viis kuud hiljem jäeti pooleli ka piiri tegemine Eestiga. Tänaseks on Eesti teinud kapitaalsed järeleandmised ja läheb lepingu allakirjutamisele Moskva tingimustel, Jaapan aga läheb tänagi sama teemaga edasi samast punktist. Kui Eesti Välisminsiteeriumist küsida - kuidas on seis Jaapani-Venemaa piirikõnelustel, ei teata seal üheksandat aastat järjest sellest midagi. Jaapan aga ajab oma territooriumi asju millegipärast just Eesti-Venemaa suhetest tuntud kuupäevadel !? Et täna asi Moskvas tõsine on, kinnitab natsbolshevik Limonovi nn. Teise Venemaa rünnaksalga eilne sissetung Jaapani saatkonda Moskvas, millele eelnes loosungiga "Hokkaido on Venemaa saar" vehkimine saatkonna ees. Tüüpiline pseudomäng - kui küsitakse veel üht saart n.ö.üle juurde, siis on kindel, et kõnealustest ka midagi ära antakse.

20. 06. 2013
 
Made plagiaat võtab jälle aega

Esimene käik Tiit Made autoriõiguste tühistamiseks andis loogilise tulemuse - sain vastuse, et "kehtiv menetlusseadus ei võimalda jätkata Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtus 16.06.1992 lõpetatud tsiviilasja menetlemist." Põhiküsimusele pole vastustki ja seda toimiku säärase sisu juures! Loodetavasti ikka vaadati sisse ka. Kohtunike ringkaitse on arusaadav, ent toona võttis asi kaks aasta teatud sihile jõudmiseks. Arvan, et seekord saan poole aastaga hakkama. Vahemärkuseks vaid seda - tõesti huvitav - kas Ungari presidendi plagiaadi ja Ida-Saksamaalt pärit ministrite plagiaadi kindlakstegemine algas samasuguste tõdemustega? Astun nüüd sammu kõrgemale ja seejärel juba kahesuunaliselt Euroopasse. Pluss infot Ungarist ja Berliinist.

16. 06. 2013
 
Häda oma mõtlemise puudumise pärast

Loen Õhtulehes Eerik-Niiles Krossi lugu piirilepingust ja ei leia sealt peale sõnade mingit ideed ja mõistatan, et miks küll minu sama pikk, õigeminie sama pikast lühendatud samuti piirlepingule pühendatud lugu samas nädala tagasi ei ilmunud?! Sestap seal oli vähemalt lugejale mitte teada olnud infot ja uusi seoseid kuhjaga! Õnn seegi, et pandi üles internetti, aga paberlehe lugejad ju sinna ei vaata. Aga looga tervikuna oli jändamist kui palju - saatsin kõigepealt Ekspressi, kust teisipäeval tuli teade - ei kasuta, saatsin siis Maalehte, kust tuli teade, et pikk, aga arutame, aga ka mingit muud teadet ei tulnud, siis juba mainitud Õhtulehe seiklus ning lõpuks ilmus lugu täismahus 30. mail Pärnu Postimehes. Täna on siis seis säärane, et mul eile hommikust saati sees lugu piirilepingus Delfis, ütleks jälle, et igati uudne ja ka Paul Goble'i 29.05 lugu Postimehes kommenteeriv, aga ei tea, kas ilmub või ei ilmu. Autor Alatalu paistab hirmu tekitavat ja minnakse nii krampi, et ei suudeta isegi vastata.

Arvan, et oskan asjade tagamaid selgitada. Sain pärast kolmeaastast pausi kutse Meri konverentsile ja olin üllatunud, sest esinejate enamik Ameerikast olid vabariiklased elik Bushi administratsiooniga seotud tegelased ja nende suuvoodrid. Obamat ehk reset poliitikat esindas vaid küberkaitsest rääkinud aseriigisekretär ja reset poliitikat kaitsesid pigem Itaalia naispoliitik ja Saksa analüütik kui ameeriklased ise. Sest auditooriumiga tuli arvestada! Muus bushlus mis bushlus - eriti ängistav oli kuulda juttu Lähis-Idast, Gruusiast ja Valgevenest - kui nii ei tee, nagu meie tahame, siis on kõik. Pole ime, et selle mõttelaadiga koguneva kamba vaimsust oskavad ära kasutada Lääne rahadel elavad Vene poliitikud ja teadurid. Boriss Jefimovich Nemtsov ja Soome Välispoliitika instituudis teadurina istuv Arkadi Moshes olid suisa sillas, sest nende üleskutsed a la boikoteerida jäähoki MM Valgevenes 2015 leidsid vaimustunud vastuvõttu Briti, Saksa ja isegi Poola parempoolsetelt poliitikutelt ehkki aidanuks ühest küsimusest - miks Vene poliitikud ei kutsu üles boikoteerima Sochi OM? Mõistagi et Putin neile selle eest ei maksa. Mina aga olin juba eelmisel päeval mingile Valgevene opositsiooni seltskonnale Tallinnas selgitada, et tehku kõik Valgevene nime mainimiseks - Eurokomissar Fühle viimane aruanne naabruspoliitikast isegi ei maini Valgevenet ehkki Ukraina on kirjas 5 ja Moldova kuus korda. Pole kirjas - pole olemas!

Ent nüüd meie asjadest - need igaaastased konverentsid on mõistagi asendamatu võimalus meie toimetajatel ja kirjutajatel käia oma  akusid laadimas, ent seda paraku vaid poolikult ja ühesuunaliselt. Just vaatasin, et Brzezinski kuulutas 2012 kevadel, et "Assadil on rahva toetus" ehk see ongi see, miks Obama oma poliitikat seal muutis. Vabariiklased ja Iisrael aga ei taha tegelikust olukorrast mitte kuuldagi ja nii ongi, et kui Alatalu kirjutab n.ö. Obama toel, ent vastupidiselt vabariiklaste ajupesule, siis see on vale, kahtlane jne. Ja kui ka kusagil Alatalult midagi ja ikka teistsugust kui teistel ilmub, siis on piisavalt neid ajupesu saanuid, kes ruttavad toimetajale - nood on ju tunnistanud, et käivad tihti koos - ütlema: ära seda Alatalu rohkem avalda. Ning Diplomaat avaldab jaanuaris 2012 Hudsoni instituudi teaduri artikli "Assadi kukutamise järgsest Süüriast" ja ei avalda Alatalu artiklit "Miks Assad ei lange". Hudsoni instituut oli ka äsjasel konverentsil Tallinnas esindatud nii et tõe kirjutamine Süüriast lükkub edasi.

P.S. Kui võtta aluseks sündmused Gruusias, kus meie isamaaliitlased käisid veel hiljaaegu jagamas bushilikku ehk selgelt aegunud nõu, siis meie teatud seltskond mõtleb viiendat aasta võimul-mitteolijate tasemel, kes pole märganud maailmaasjade edasiminekut.

Lugu oli tegelikult kirjutatud 1.06, aga kuna leidsin palju trükivigu, parandasin need ära ja kuna just - kell 2 öösel - saabusin Napolist, siis oli heameel leida siin viidatud Valgevene  ignoreerimist kajastavat oma kommentaari kolmapäevases Pärnu Postimehes. Nii et kui Tallinnas ei saa, saab ikka Pärnus.

14. 06. 2013
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee