Blogi
 
Läti vastus Eesti imperialismile

Loen ja mõnulen - suured infokanalid kas ei maini üldse või siis vaid möödaminnes seda, et Läti president kinkis Ilvesele ehk Eestile kogumiku Terra Mariana 1186-1888 ühe kümnest 50 kilose eksemplari. Minu arust parajalt peen nüke, meelde tuletamaks Lätile osaks saanud ülekohut, kui meie lennukas Lennart Meri pidas järsku vajalikuks Eestimaa kõrgemaks aurahaks välismaalastele teha MAARJAMAA Risti. Mais 1995. Södisin ja seda enamiku riigikogus olnud ajaloolaste toetusel sellele viimase hetkeni vastu ja tegelikult läks nii, et Meri pani risti Soome presidendile kaela enne kui vastav seadus Riigi Teataja näol oli trükist ilmunud! Insener Vähi ei saanud asjale pihta, välisminister Sinijärv oli otsustamises üldse tühi koht ja keskerakondlane Olev Anton paras mees seda PS komisjoni esimehena riigikogus läbi suruma. Muuhulgas ma nõudsin Lateraani kirikukogu dokumentide - teadsin, et need on avaldatud, aga ei osanud täpset allikat meelde tuletada - esitamist, et veenduda - Terra Mariana käib eeskätt Lätimaa kohta, selle keskuseks oli Riia linn jne. Eesti või siis täpsemalt Põhja-Eesti jäi sellest välja nii 1218 kui ka 1888. Nii oli ja nii on ka antud raamatus avaldatud dokumentides. See, et keegi Eestis hakkas ka Eestimaad Maarjamaaks kutsuma, oli mõne kirjamehe suleliigutus, mitte olnud ja kujunenud reaalsuse kajastus. Mõistagi ka mõnede kirikutegelaste soovunelm - kui juba Maarjamaa, siis ehk ometi hakkavad kõik usklikeks! Tegelikult on  eestlaste usuleigus läbi sajandite olnud üldteada - nii siin kui kaugel, mistõttu meid niisuguse nimega katta oli ja on patumaiguline asi. Või kuidas? Või väga suur riiklik kavalus, ent paraku naabri arvel!? Tagantjärgi on mõistagi raske midagi muuta, ent seda termini-interventsiooni oleks ikkagi tulnud alustada arvamustevahetusest Läti juhtkonnaga. Parasjagu käis aga Eesti-Läti kilusõda, mille paljus põhjustas Eesti välisministeeriumi noorhärrade tuginemine kooliõpikutes kirjas olnule! President Lennart Meri aga teadis samal ajal paremini kui Läti president, valitsus ja kahe riigi eriteenistused seda, kas Eestisse nimetatud Läti suursaadik on kolmetähelise tsunfti liige või mitte (järgmine Läti suursaadik Eestisse nimetati alles poolteist aastat hiljem ehk augustis 1995) ja just sel vahepealsel - kahe riigi suhetes mitte kõige paremal perioodil see mina-kõige-targem-ja-kavalam-otsus sündis. Kaval selles mõttes, et oli osav pugemine usku kummardavate riikide, eeskätt USA ja Saksamaa ees, ent ka baltisakslaste ees, kes kohe - 3.oktoobril 1995 said Lennart poolt teise maailmasõja esimesteks ohvriteks kuulutatud. Mis sest, et Umsiedlungile eelnes kahe kurjategija kallaletung Poolale... See selleks, aga Meri kaks selget Läti-vastast käiku tõid kaasa selle, et president - 1993-99 - Guntis Ulmanis ei käinud kordagi ametlikul visiidil Eestis (küll aga käis EME partnerpartei esindajana Arnold Rüütlil külas Saaremaal). Nüüd siis saime - pärast Lennarti naabrist targemaid käike - kolmandalt Läti presidendilt raamatu, et oma õiget ja mitte ülepakutud ajalugu lugeda.

29. 07. 2013
 
Egiptusega oli mul õigus

Hakkan kirjutama järgmist lugu, aga kommentaar eelmise kohta on pealkirjas. Kukkus välja õnneks nii, et neli tundi pärast minu poolt siin kirjutatut, pani ERR siiski mu kommentaari üles! Aitähh neile, ent kell oli juba 23 ja kuipalju see lugu oli nähtaval järgmisel hommikul, ei tea. Ise sõitsin Saaremaale, olin 3 päeva arvutita, TV-ta, ajalehtededeta (Tallinna omad sinna laupäeval ei jõuagi!?), kuid kindlust täis, et kõik läheb Egiptuses nii nagu olen ära tunnetanud ja mitte nii, nagu väitsid NEMAD! Pluss minu PM lugude aastakümneid kestnud keelude andjad, Araabia kevade selgitamiste lõpetajad Eesti Päevalehes (mullu kevadel) ja Delfis (sel kevadel). Kahju, et vahepeal ilmunud lollusi pole viisakas tsiteerida - siis võid Eestis jälle ei-kellekski muutuda! Panin antud loo ka mingisse Facebooki reklaami.

29. 07. 2013
 
Egiptust valedega ei kata

Otsustasin kirjutada,et oleks pärast selge - kellel oli õigus ja kellel mitte. Lähtepunktiks Egiptuse sõjalise juhi el-Sisi värske üleskutse - avaldage reedel mulle toetust, et ma saaks volitused tõrjuda "terrorismi ja vägivalda", mis mõistagi tähendab jätkuvalt aktiivselt protestivaid Mursi poolehoidjaid. Armeejuht ähvardab viimaseid jõu kasutamisega, et ramadani lõpuks oleks kord majas. Karta on, et jõu põrkub jõule...

Eelseis on aga säärane, et ERR sai teisipäeva hommikul minu kommentaari, mis tugineb EU välisministrite esmaspäevastel otsustel, kuid ilmselt ei juleta seda avaldada, sest on ka teine ja vaat et ametlik seisukoht. Ehkki ma - ma lükkan nende jutu ümber. Seda  nimesid nimetamata, ent toon nad siinkohal ära - Postimehes juba kogu Araabia kevade  sõna võtvad ja selle saajad Vladimir Sazonov (mulle üllatuseks lektor ka Kaitsejõudude Ühendatud õppeasutuses), Peeter Raudsik, Peeter Espak - ilmselt mõned veel, keda pole lugenud ja neile liitub tänases Delfis ka Sergei Stadnikov. Nende kinnitusel on muslimivendadega kõik, sest olid salakavalad, käperdised ja nüüd lähevad vaid allamäge! Nii arvatakse siin, maarjamaal ja seda mõistagi kahe riigi tarkade lugemise ja takkakiitmise vaimus. Euroopa Liit tervikuna aga hindab asju teisiti - millest ma dokumentidele viidates ka kirjutan. Ainult, et meie, õigemini ameerikaliku IR koolkonna ja nende kohalike jüngrite häda on selles, et neid mingid poliitikutele koostatud või poliitikute endi koostatud dokumendid ei loe, nemad jahuvad ikka ühe riigi ja tema liitlase poolt soovitust. Reaalsus on aga teine, mida kenasti kinnitab riigipöörajate nigel seis, mida isegi Eesti "Lähis-Ida asjatundjad" ei suuda tugevdada.

Samas on mitteprofessionaalidele küllalt õpetlik EU ministrite otsuste levitamine - terve esmaspäeva ja osalt tänagi kubisevad ekraanid teatest, et EU kandis Hezbollah sõjalise tiiva terroristide nimekirja. Kandis küll - selle küsitavast põhjusest ei hakka siin kirjutama -, kuid samas kinnitas Ashton ise, et Hezbollah endaga suhtlemine jätkub. Tegelikult kogunesid ministrid siiski arutama olukorda Egiptuses ehk tuleb küsida - kuidas sai üldse sündida Liibanoni puudutav otsus!? Ent see näitab hästi, mis on kellelegi oluline ja kes kontrollib meediavahendeid - meie ütleme, et see on Liibanon ja mitte Egiptus, sest on vaja veel üks araablaste seltskond negatiivseks teha, et oma jõupoliitikat piirkonnas jätkata. Taipamata seda, et võib tulla "teine Türgi" selles mõttes, et 1997.a. USA, EL ja Türgi armee juba kõrvaldasid valimised võitnud islamistid võimult. Viis aastat hiljem toimunud valimistel võitis juba vana/uus islamistide partei ja nad on tänaseni võimul. Elik - jõuga ja lihtlabase eiramisega muslimitest Lähis-Idas enam üle ei sõida. Euroopa Liidus on sellest aru saadud - Egiptust arutati pikalt ja öeldi välja see, mis kahele riigile (suuremas käib see eeskätt vabariiklastest opositsiooni kohta) ei meeldi - president Mursi tuleb ikkagi vabastada ja kõik jõud üleminekuvalitsusse kaasata. Need momendid, ehkki ebaselgel kujul, on kirjas ka Eesti välisministeeriumi press-reliisides, mida meie tele-raadioesinejad ja ülalmainitud eksperdid samuti ei loe. Nii jääbki üle käsi laiutada ja pärast iseendale siinsamas kirjutada - sul oli õigus, aga eestlased ei peagi teadma, mis tegelikult maailmas toimub. Nii valitsejatel lihtsam ja seda juba Nõukogude aja lõpust peale. Anupõllu-Põdra-Made eluüritus - keelame teadmised ja ajame rahvale vaid teatud väliskeskustele - Moskvale, Brüsselile, Kapitooliumile - meeldivaid mulle - elab edasi!

24. 07. 2013
 
Made plagiaat - käik 2. on tehtud

ASjad lähevad edasi ja vaadates emalt päranduseks kõrvale pandut, teen üha uusi avastusi. Kusagil kirjutasin, et üks minu ründajatest ajakirjanduses oli 1992.a. Peeter Sookruus, ent nüüd sain teksti kätte ja Rahva Hääles ilmunud loo autor ehk Dixi on muidugi vaid Põder ise, sest ta laseb üksnes ühel korral P.S. öelda:"Ma...". Minu 5 päeva hiljem pakutud vastuse jättis Aadu Hiietamm Toomas Leito korraldusel avaldamata, sest - nagu ta mulle sähvas - on selle koht prügikastis. Niisugune oli seis Eesti Vabariigi ajakirjanduses suvel 1992 - endised keskkomitee töötajad võisid laimata oma ja võõra nime all ning neile ei saanud vastata. Ja säärases, selgelt ühepoolses seisus võttis Oktoobri rajooni rahvakohtunik kätte ja lõpetas minu hagi Sirp ja Vasara toimetaja, Olev Remsujevi ja Sulev Raudsepa neile Made poolt sokutatud KGB paberite vastu ilma, et oleks mind sellest informeeritud. Nüüd aga öeldakse - ei saa jätkata. Küll Euroopa kohus aitab, kui vaja.

Sain targemask ka selles, mis mind päästis - märtsis 1992 lülitati mindu nimi esimest korda Eesti poliitikute populaarsuse testi. Teised tiirlesid seal kas 1989st või 1990st. Tegelikult olin veebruarist 1990 Eestis kohal, aga kus sa sellega - sind pole olemas! Pealegi intelligentsi ajalehe andmeil kaebenarkomaan jne. jne. 23. novemberil 1990 kuulutas "Eesti ekspress"  mind otseselt "mitte usaldusväärseks" !? Vaja see lugu üles otsida, sest tõesti huvitav - Made juhtimisel KGB meeste abil (Remsujevi ja Raudsepa mittetaotlusel! ilmuvad nende paberid kohtutoimikusse 1989 ja on seal ka suvel 1992) laimatav Alatalu on mitteusaldusväärne, ent kes siis oli Made!? Kahju, et mul omal ajal, kui Marianne Mikko üritas Made tausta paljastada, need paberid kätte ei juhtunud.

Aga Alatalu hõivas märtsis 1992 uustulnukana kohe 47%ga 42. koha populaarsuse tabelis ja oli Eesti kodanike hulgas koguni 35. Vt. Postimees, 4. aprill 1992.

14. 07. 2013
 
Olin päeva Ameerika Häälest ees!

Saatuse tahtel sattusin Mark Soosaare ehk Pärnu 27. filmifestivali rahvusvahelisse züriisse ja tänu sellele meenus, et olen ka ühe telefilmi teinud - 1974.a. koos Leo Karpiniga, mis pälvis üleliidulisel noorte teleprogrammide võistlusel Tbilisis eriauhinna. Vaat nii! Kohtusin ka vana tuttava Ülo Stööriga ja jutt läks Viljandi Inseneride Klubile, kuhu mind nii sageli kutsuti ja kui ma ükskord sellest juba ise numbri tegin, siis valiti ka klubi auliikmeks. Kusagil peaks ka vastav paber olema - ikkagi inseneri- lõhnaline! Aga Ülo tuletas meelde sedagi hinnangut - "Alatalu on ka Ameerika Häälest ühe päeva ees!" Aga nii ju oli - selle eestikeelne seltskond sõltus ikka eoma kontori suurtest etterääkijatest, mina aga jahusin info ise läbi ja hammustasin pähkli katki nii enne Moskvat kui Washingtoni. Märgin sedagi, et mina kuulasin regulaarselt BBC ja mitte VoA.

Mis sellest minevikust - vaadake, mis on täna. Egiptuses käib revolutsioon ja ei mingeid sisulisis kommentaare, sest kellele käib kaasajateema ülejõu, kes lihtsalt midagi ei jaga ja Lääne suured ajavad hetkel vaid mulle, sest mõeldu kukkus teisiti välja ja nüüd ei tea keegi, mis saab!  Prantsusmaa ajab selgelt oma joont - asi, mida ennustasin Pärnu lehes!? Eks ole - milline lohutus - mitte Postimehes, mitte Päevalehes, mitte Ekspressis, mitte ETVs, Eesti raadios, mitte Diplomaadis. Viimases ilmunud artikleid meenutades mainisin nii vene raadiole kui Tallinna TVle - vt. allpool, - et tõenäoliselt läks Assadi olukord Mursi kõrvaldamisega kindlamaks. Arvan, et läheb veel nädal, enne kui mainitakse kohtunikkonna tegelikku osa sündmustest ja IMF mängu Mursi kukutamises. Nii et ma olen jälle kõigist ees.

Sest -  Alatalu kirjutas veel esmaspäeva hommikul enne Pärnu sõitmist loo "Revolutsioon või kontrrevolutsioon" sealsele "Pärnu Postimehele", mis ilmus alles neli päeva hiljem ehk 4.04 ja ...kõik klapib! Kuna samal hommikul helistas Vene raadio 4 rääkisin neilegi sama ja rohkemgi, mis kutsus esile ainult tänusõnu ja peaga vangutamist - kuidas küll teie niisuguseid asju teate! NB - ükski eesti raadiojaam ei helistanud, pärast vaatasin, et küsiti meie sealselt suursaadikult infot ja diplomaat mõistagi ei öelnud midagi. Küll aga helistas mulle Tallinna TV ja kuna tulin ööseks Tallinna, siis rääkisin sama Egiptuse asja ka seal mingis Miks saates ette. Nii et minu kuulajaskonnaks on eesti venelased, Tallinna TV vaatajad ja Pärnu Postimehe lugejad ja neil on toimuvast mingisugunegi ettekujutus. Muide, seda riigipöördega seotud kohtunike kaabaklust Egiptuses mainisin samas PPs veel üks kuu tagasi elik nägin ette. Kogu muu Eesti ei tea Egiptuse riigipöörde tagamaadest midagi, sest neid valgustavad, õigemini ei valgusta ametlikud pealiini esindajad, kes on aastaid hoolitsenud ka selle eest, et jumala eest - Alatalu sõna ei saaks! Järsku saab siis rahvas välispoliitikas targemaks ja mitu niisama heietajat jääb järsku teenistusest ilma.

07. 07. 2013
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee