Blogi
Saatkondade suurus

Loen 3.-4. septembri Postimees ja tõden, et soovitasin eelmisel sajandil kõnelaustel pidada silmas teiste suurte saatkondade suurust Balti riikides.

 
Mihkelson kutsub üles uuele tsensuurile

Loen jõudumööda tagantjärgi ajalehti - teen seda alati pärast pikemaid reise, mis mõistagi tagab minu teistele arusaamatu kõigiga kursis olemise - ja leidsin sealt parajalt arusaamatu sisuga, kuid lööva pealkirjaga "Rünnakuoht on suur. Toimetajad, kaitsemüürile!", mille autoriks "Marko Mihkelson,poliitik". Just niisuguse tiitliga. Kolm neljandikku leheküljest. Kõrval ehk siis Postimehe Arvamuskultuuri 25. jaanuari numbris on esimene kolonn Mart Juurele ehk siis M-me on palju. Pärast pikka heietamist interneti võimalustega kaasnevate ohtude üle ja viidates konkreetselt vaid USA kaitseminister Gates öeldu vale esitamisega Eesti ajakirjanduses, lajatab Mihkelson vägevalt. Kõrgelt-kaugelt ehk Snowdenile-Assange'i avalikustamist selgelt taunides (mida minu üllatuseks tegi ka see raadios kõnelev daam Itaaliast - Ülle Toodu? ilmselt on kusagil ühine seisukoht kujundatud) alustades - "väikestes avatud meediaruumides ehk siis mõistagi Eestis ja NB "pealegi igapäev"- on lihtne tekitada emotsionaalset ebastabiilsust ja luua julgeolekuriske. Järeldus - "kõige lihtsam vahend on tugev toimetajatöö. Nii nagu sõnal, on ka toimetajal praegu palju suurem roll, kui tal kunagi varem on olnud. Toimetaja teeb informatsioonist valiku ning muudab lood avaldamiskõlblikuks." Eks ole - "muudab ka". Vaat nii ja mulle kohe meenub, kuidas Mihkelsoni Postimehe peatoimetajaks oleku ajal 1997-2000 - mis ka uhkelt kirjas - Alatalu lood järsku kategooriasse "Lugeja kirjad" suunati ja siis üldse - 1999 lõpul - nendegi avaldamine lõpetati. Mäletatavasti läks Isamaaliit toona kohalikele valimistele koos Jevgeni Koganiga ja see tuli kinni mätsida - asi, mida minusugused järjekindlalt püüdsid avalikustada. Aga eks toonase tegeliku koostöö viljad ole ka paari aasta eest lahvatanud elamislubade müük, mille üks osaline siiani täie tervise juures riigikogus mõnuleb.

Kas Mihkelsoni üleskutset märgati? Olen pärast Kariibidelt naasmist kahel korral üritanud midagi põhimõtteliselt uut ja risti vastupidist peavoolule kirjutada. Viimast esindas "Püha õhtusöömamees" - nagu Ansip Samosti tabavalt ristis ja Kadri Liik, aga vanu lehti lugedes tuli välja, et sama jamaga läksid kaasa Olga Sõtnik, Ahto Lobjakas, minu oma ! erakonna juhid jne jne. Pole siis ime, et esimesest loost kisti maha (nimesid mainimata) Samosti ja Liigi kriitika ehk siis muudeigi tekst n.ö. avaldamiskõlblikuks.  Teine - Ukraina esimene sisuline analüüs aga ilmus alles tänu kolmandale toimetajale. Nõukogude ajal ilmusid minu analüüsid Tshiili ja Portugali revolutsioonidest kohe, venitusteta, sest autorit loeti antud teema spetsiks. Nii et ilmselt aitähh Marko!

 

23. 02. 2014
 
Eesti välisasjatundjate kõrbemine oli ja on totaalne

Kuna läksin ära 23.01 hommikul, siis ei teadnud ma tagasitulekuni sellest, et 24.01 teatati Eesti-Vene piirlepingu allakirjutamisest 18.02 ehk siis Sochi olümpiamängude ajal. Seda teadmata lugesin Amsterdam-Tallinna lennukis hämminguga Kadri Liigi õpetussõnu Ansipile, kuidas too ei tohi Sochis pildile jääda jne. Seejärel avastasin seltsimees Samosti kuulsa lubaduse 27st kuupäevast ja petitsiooni "Aitame Andrsu Ansipil õiget otsust teha"  tegemise, mis aidanuks Ansipil sõitu ära jätta ja see kogus koguni vist 965 allkirja. Leidsin ka Mart Helme reetmise süüdistustega artikli ja hulgi haukumist Sochi aadressil, enne kui avastasin piirilepingu allakirjutamise. Nagu öeldakse - tule taevas appi! Ükski nn. välispoliitika tundjatest pole siiani tulnud selle peale, kui elegantse käigu teeb Putin - sõlmib OM ajal igavese ehk olümpialiku rahulepingu - mida muud see piirileping naabriga on, läheb sellega ajalukku ja ühtlasi kustutab sellega enda kui Pekingi OM aegse sõjardi kujundi. USA vabariiklaste algatusel Sochi kallal haukuma hakanud Eesti õukonna- ja kollased lehed ning nende peremehed ei ole tänaseni aru saanud, kui osavalt Putin neid kasutab oma imidzi parandamiseks. Pealegi topelt - Ka Gruusiasse sissetungimise eest.

Pakkusin sellest lugu veel 11.o2 hommikul Delfile - Soonvald lubas kindlalt avaldada, ent siis algas arusaamatu venitamine ja kuna täna hommikulgi ei suvatsetud mulle vastata, läkitasin loo ERRi, kus see on nüüd ka üleval. Kärbitult, sest juba pealkirjas on kadunud  sõna "Eesti" ja tekstis kõik meie endiga seotu - Eesti kriitika, eesti kriitikud, eesti otsustajad jne. sest ilmselt ju ei saa asjatundmatud ja vastutustundetud olla need Samostid ja Liigid ning nende ülemused, kes väliskorraldusi täidavad. Kui lugu koosnes kahest osast - Eesti arusaamatust tegutsemisest ja Putini lõksust, siis esimene on üldse välja jäänud. Praegune pealkiri nagu tõotaks, et kogu Sochi kriitika peaks lõppema piirilepingu allakirjutamisega, kuid see käib vaid Eesti kohta. Eks nn. solidaarsusega tule kaasa minna, aga kui see sind end eriliselt puudutab ning oled ise end mänginud vahendiks, tühipaljaks leluks suures poliitikas, siis on targem ikka vähemalt pool suud kinni pidada.

See, et USA propaganda Moskvat eriliselt kostitab, pole mingi üllatus. 1961.a. nuhkisid jänkid välja, et tuleb midagi suurt ja neli päeva enne Gagarini lendu paisati välja uudis, et toimus nurjunud kosmoselend ja hukkus kosmonaut Iljushin. Kuna sensatsioon  oli tõele lähedane, siis see töötas ja pani Gagarini lennu kajastamisele pitseri. Nüüd töötati samal põhimõttel - oli teada, et tuleb vägev OM algus ja loodi innukalt hävitavat pilti Sochist, milles üleagaralt lõid kaasa Eesti poliitikud ja ajakirjandus. Loomulikult muutis avapidu paljude arvamust ja tasub vaadata suurriikide ajalehti ja TV edastusi, mis muutusid kohe ööst päevaks, asi, millega Eesti omad ei saanud hakkama või ei tahtnud seda teha - Kadri Liik paiskas oma tarkusi kodumaale isegi 10 päeva hiljem, aga tema ju ikkagi esindab kedagi seal....(kui ikka esindab?) Surve oli nii suur, et isegi Ansip pidi end Sochis olles õigustama!? Nüüd aga saab kogu maailma kohe-kohe teada, et ülipüüdlik Eesti ise on kõige suurem Putini reziimi välisilustaja.   

Täiendet 15.02

15. 02. 2014
 
Eesti ei oska toota informatsiooni

Sattusin esmalt tagantjärgi ERR uudisele Astrid Kanneli 28.01 tõdemusest, et tal ei lastud Janukovõtshi Tallinna visiidi ajal 15.10 esitada küsimust ja pärast läks nagu läks. Püüdsin seda kommenteerida, aga mingid uued jurad segavad - käsk on teksti kirjutada, aga toodud on vaid numbrid - igal juhul on tegu klassikalise näitega sellest, kuidas ajakirjanik peab tegema poliitikat , kus poliitik - antud juhul Ilves - seda teha ei taha või ei julge ning peaks sel juhul "lubama" ajakirjanikul külalisega kokkulepitut rikkuda ehk siis küsimust esitada. Paraku jäid mõlemad araks ja vaid üks on tagantjärgi tark. Olen kindel, et nii oleks Janukovots juba varem vahele võetud sellega, mis tal oli plaanis teha 21.11. Kahju - Tallinn võinuks pääseda uudistesse nii 15.10 kui 21.11.

Täpselt sama äpu mängimine kajastub üha rohkem EV välisministeeriumi infopatakates, millede põhjal vaadi Urmas Paet räägib ja kõik teised kohalolijad vaikivad. Värskeim näide -Paeti kohtumine Saksa uue/vana välisministri Steinmeieriga 6.02. Kahel leheküljel on  tsitaadid vaid  Paetilt. Sakslane ei ütle kohe midagi. Julgen selles kahelda ja kui pole ajakirjanikku kaasas, siis tuleks Paetil endal küsida - mida on tal õigus levitada? Seda et Paet kõike teab ja kõikidel nõupidamistel üksinda ja õigesti räägib, on välisministeeriumi teabetalitus ammu  kõigile selgeks teinud.

08. 02. 2014
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee