Blogi
Saatkondade suurus

Loen 3.-4. septembri Postimees ja tõden, et soovitasin eelmisel sajandil kõnelaustel pidada silmas teiste suurte saatkondade suurust Balti riikides.

 
No nii ka ei sobi

Tegin hommikul lahti EE, et vaadata, kuidas Putini valede ümberlükkamine käib. Krimmi kuuluvuse asjus, sest kui 11.03 neile lugu pakkusin, kujutasin ette, et saab teksti juurde panna ajaloolisi kaarte, mis tõestavad kõik. Mida praegu robinal Läänes tehakse - vale fakt ja tõestus kaartide, väljavõtetega jne. Ei midagi sarnast EEs. Küll aga võttis tummaks Nina Hrustsova jutu kõrval olnud Pekka Erelti kild, mis selgitab Krimmi ümbertõstmise otsust pea sõnasõnalt samamoodi nagu minu EE toimetuses välja praagitud artiklis oli. Mul aga on paljude ajaloosündmuste selgitamiseks oma konstruktsioonid, mida on lihtne ära tunda ja oma pakutu tundmisrõõm tuli. Loogika, järjekord, märksõnad ja struktuur üks ühele - põllumajandus - LV ja LU veega varustamine - hüdroelektrijaamade ehitamine - Kahhovka jne. Kes tahab kõrvutada tekste vaadaku T.A.; venekeelne ja -meelse Krimmi Ukrainasse kuulumine muutus probleemiks alles 1989 www.delfi.ee/archive/print.php?id=68243897, mis pandi üles 15. märtsil. Kui ma ütlen ebamääraselt, et veehoidlast algas kanali ehitamine, mis läks pärast korduv aid edasilükkamisi käiku alles 1961.a., siis Erelt annab ettevaatamatult teada, et Nikita andis Krimmi üle koos kanaliveega!

Lisa 21.03 Anekdoot on selles, et silmasin alles täna hommikul EE juhtkirja, kus Raul Ranne tõdeb lootusetut olukorda telekanalitel seoses Vene propagandaga, millede vahele pikitakse Eesti reklaami nii, et on raske öelda, kus Moskva lõpeb ja Eesti algab. Ent olnuks ju lihtne võimalus minu lugu avaldada. Kui me ise järjekindlalt ei kaitse ja korda üle oma õigusi ja tõdesid ning laseme meie kahe-infolises ruumis kõlada vaid vastaspoole valesid ja ise üksnes vaikime, siis vastaspool ju saabki innustust juurde - näete, on vait, järelikult on meil õigus. Aga just seda tänavakraaklejatele vaja ongi.

21. 03. 2014
 
Lisandusi eelmisele

Kirjutan veel Hiina ja Indai hoiakutest, sest Putini eilses silmapilgutamata esitatud ebatõdedest tulvil kõnes olid ka tänusõnad Hiinale ja Indiale, kes nagu olla Venemaad toetanud. Kordan meie hädakommentaatorite jaoks veel kord üle - lugege tähelepanekult nii Hiina kui India ametliike avaldusi - kui räägitakse vajadusest lahendada Ukraina ja Krimmi asjad rahumeelselt, rõhutatakse territ. terviklikkuse  austamist, dialoogi otsinguid kõigi osapoolte vahel jätkamist ka nüüd, s.o. pärast referendumit, siis on ju see sisult referendumi mittetunnistamine. Ainult, et hiinalikult väljaöelduna.

19. 03. 2014
 
Hirm või venemeelsus?

Eesti ajakirjanduse käitumine võtab ikka kukalt kratsima küll Põderi-Anupõllu omaaegse algatuse - tõrjume kõik asjatundjad minema järgimine on andnud fantastilise tulemuse: meedias on ametis kümned "Ukraina tundjad", üks komandeering sinnakanti järgneb teisele - meie mees Kiievis, meie naine Krimmis jne., aga kui saabub otsustav hetk ja on vaja selgelt öelda, et Krimm pole mingi Venemaaa valdus, vaid jõuga liidetud ala, nagu enamus, kus peaefekt on saavutatud elanikkonna väljavahetamise teel, siis seda teemat ei kajasta järsku keegi. Enamgi veel - kui keegi sellest kirjutab, näiteks Alatalu - ei huvitu sellest ei HHL ega Ekspressi toimetus (11.03 hommik), Delfi pealikut Soonvaldi huvitas, aga lugu ilmus alles pärast meeldetuletamist 15.03 õhtupoolikul ehk siis lasti Vene propagandal rahulikult veel viis päeva kinnitada, et Krimm on iidne Vene ala!? Tagantjärgi aga niisugused heietused enam mõju ei oma, nagu muide ka üks kommijatest tähendas.

See pole ainuke probleem - just Eesti ja DElfi hakkas 9.03 innukalt levitama libauudist, nagu oleks suurriik India asunud Venemaad toetama. Üles pandi autorita uudis ja kui ise seda nägin, oli see teeninud juba 200 kommi ehk siis töötas täie auruga. Loomulikult kommijate teadmiste tasemel, aga n.ö. populaarsus ehk lugemine oli tagatud. Hakkasin siis seda hullumeelsust peatama, otsisin välja isegi allika nr.1, milleks oli Times of India 6 March, kus selgelt kirjas, et India VM lukkas NSC avalduse ümber - info pärines & March The diplomat ümberjutustusest, mis eelmise olulised detailid kõrvale jättis, aga lisas ohtralt materjali, mida iga loll ümberjutustaja sai kasutada - paraku nii ka läks. Ühesõnaga - sekkusin vahindra nime alla 3x - lugu algul nagu kadus, ent silmasin teda paar päeva tagasi uuesti, nii et - Vale Venemaa kasuks töötab ja levib. Vähemalt edastas seda valet 9.03 ka TVs seitsmesed uudised, mis üldse mu tähelepanu asjale viis.

Teine suur valetamine, mida ka Eesti Raadio mitu päeva võimendas, oli seotud lubamisega, et Venemaa ja Hiina panevad koos veto Ukraina resolutsioonile. Kõigepealt - miks üldse nii lollakalt ennustada!? Isegi Süüria ei ole selleks piisav põhjus, sest piirkond hoopis teine. Tegemist oli ilma igasuguse loogikata järeldusega, Venemaale kasuliku vale levitamisega kuni 15.03ni, mil vaid Moskva pani veto ja Hiina oli erapooletu.

Võin vaid veelkord üle korrata 1990.a. pakutut - loeksin heameelega Tartu ajakirjandusüliõpilastele kursust rahvusvahelistest suhetest ja nende kajastamisest ajakirjanduses. 

17. 03. 2014
 
IME = kriips kriips kriips Savisaar

Ajalugu armastab vimkat visata, ehkki kõik elik mitteõiged mehed õiges pundis olid algusest peale teada ja olemas. Tänu ajakirjanduse, eeskätt Edasi totaalsele survele esialgu  paljud ei tahtnud seda uskuda, aga mäletan hästi ühte koosolekut Pedas enne Nicaraguasse minekut, kus ka pidi sündima toetus IMEle, aga jutt läks hoopis sellele, et kaks algatajat neljast ei ärata usaldust. Võib olla kindel, et niimoodi mõtlejaid jagus mujalgi - Eesti ühiskond on väike.  Üks oli selge konjunkturschik ja teiste müügimees, teine tuntud aferist ja avantürist, kelle plagiaadi kaitsmine muutus IME avaldamise hetkest paljude kinnisideeks nagu ka paljastaja maatasa tampimine. Just see lugu sünnitaski suure sildistamise protsessi ja sotsioloogilised pseudouuringud, millega siseneti Eesti Vabariiki kes õige, kes vale mehena. Ja nüüd kilkab punaprofessor Rein Ruutsoo Ashgate'i kirjastuse abil, kuidas ikka Eestis sai vastalisi täis tehtud. Lisamata, et plagiaatori kaitsmise nimel!! Miks just aferist punti võeti - arvata on, et nutikamad olid valmis juhuks, kui ettevõtmine kõrbeb - on kelle kaela eksimine ajada. Nüüd siis tuleb välja, et samasugune sahkerdaja tollal oli ka Siim Kallas. Kui Madet kaitses algul Ristlaan, siis Titma, ent kuna otsustamised toimusid Keskkomitee, oli osaline kindlasti ka bürool käiv Rahva Hääle asetoimetaja. Kallase kitsas ringis hästi läbimõeldud võimule pääsemise käigud algasid veel 1990 kui kelamlaste-enamlaste peaministri kandidaat. Praeguse loo kõige masendavam moment on see, et Siim pani salaja dollarihunniku eest pandiks Eesti metsa pärast seda, kui ta oli üritanud peaministriks saada - oktoobris 1994, mil sai vaid 40 poolthäält Riigikogus. Ja seda ikka pundis samade juutidega, kes kuldasid Laari üle selleks, et vanaraud Eestisse toimetada! Ehk siis - kui Laar võis teha Eesti riigile tünga, teen ka mina. Nüüd võtab hoopis selgema ilme ka VEB fondi lugu, mis küll ilmselt maha vaikitakse, ent loogikat ja motiive pole enam vaja aimata - tõestust nende kohta on piisavalt.

Kui nüüd 1995.a. pidada teatud piiriks, siis selle ajani oli ainus puhas mees Savisaar. Tema katse saada teada, mida Kallas, Vähi ja Ilves USAs arutasid oli loogiline, samas võte lubamatu, ent tema mõttemaailm on tõesti kogu aeg olnud ankurdatud Idaga. Mida ma ka artiklis Tallinna protsessist 1990-91 tõestan, ent see pole kolmandat aastat ilmavalgust näinud, sest Edik ise läheb paraku järjest sügavamale Itta. Samas ei saa talle midagi ette heita aastate 1987-90 eest, mil IME oli tegudele kannustav projekt. Savisaar jagas majandust ja tema toonased IME jutud ei viinud kellelgi mõtteid sellele - kas rääkija ise on ikka õige mees.

12. 03. 2014
 
Parteiladviku mängud

Eesti parteisüsteem, õigemini selle kartellistumine koos kõigi sellest tulenevaga on kaugele läinud. Andsin veel mullu teada, et soovin osaleda Europarlamendi valimiskampaanias, sest minu EP kõlblikkuses ei saa kahelda ja võin SDE nimekirjale piisavalt hääli juurde tuua. Vanad mängud küsitluste, paigutuste ja grupihääletustega tulid aga kohe meelde, kui reisilt tagasitulnult 7.02 avastasin, et mind polegi ülesseatud. Samas oli arvuti täis teateid - see piirkond esitab need neli juhatuse liiget, too täpselt samad neli, kolmas viis ja ikka ühed ja samad näod, nagu erakonnas olekski 10 kandideerimiseks kõlblikku tegelast!? Pilt selge, hakkasin asja uurima ja VSD olid mind ikkagi juba 23.01 üles seadnud, mujal olid kohalikud juhid aktsepteerinud keskuse soovi ehk siis jätnud mind esitamata. Jätan vahepealsed minuga seotud juhtumised vahele, ent 19.02 ilmus ajaleht 10 isiku reklaami ja kogu Eestimaa ärajagamisega - kes kus hääli kogub ning teade, et 29.03 toimub vaid "kandidaatide kinnitamine ja nimekirja järjestuse hääletamine." 5.03 tuli uus pööre, sest lõpuks ikkagi teatati, et Kadri ja VSD olid seadnud üles ka Reet Laja ja TA, ent erakonna esimees nimetas oma õigusega veel neli "euroopalikke sotsiaalseid väärtusi, sotsiaalset närvi ja kogemusi ühiskondlikus elus kaas rääkida" omavad Kitami, Läntsi, Pilvre, Volmeri,  Igal juhul pole nende hulgas lubatud kahte suurüllatust, kellede huvides viimane volikogu ka põhikirja muutis - EP kandidaat saab olla ka parteitu. 8.03 tuli uus teade, et juba samal päeval algas parteisisene eelhääletus, kus kõigil on kasutada ajaleht 10 reklaamiga ja viis nime veel (saan aru, et Reet loobus). Huvitav, kas 29.03 toimuv hääletus saab seda ka muuta või ... Igal juhul on selge, et käib kõva rehkendus - sunnitult muutunud olukorras - jätkuvaks kusagil kunagi tehtud otsuse läbimineku tagamiseks.

09. 03. 2014
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee