Blogi
EKP keskkomitee propagandabande manala suurenes

Kuna tänast surmateadet saatsid kummalised kiidulood FBs, siis paar märkust tõe huvides. Need on kirjas ka minu mälestustes, mida korjati vist 15 ja uuesti 9 aastat tagasi, aga mis põletasid kellegi käsi ehk siis nad kusagil on, aga mul ka algmaterjal talletatud. Niisiis - mina tegin eile-täna manalateele läinust RSRi 3. presidendi riigipöördemänguga - see oli RSRi esimene show-etendus, mis läks publikule hästi peale ja tuli meie mainele kasuks. Hiljem ei suhelnud pikalt, kuniks ta ilmus Keskkomiteesse ja oli üks peamisi Anupõllu-Põdra bande soosijaid ehk ETV taseme allaviijaid. Arvatavalt ka peamine minu Ladina-Ameerika raamatu ärakeelaja, sest käsikirja tagasipilduja - tehke seda 3-4-meetrilt - Talts vaid esindas kedagi. Seejuures esindas Toomas Leito seda kampa EKP Keskkomitees, kes jäid teise-kolmandajärgulisteks ülikoolides, ent Valgesse Majja jõudnult kukkusid neist omal ajal edukamatele tagasi tegema ehk kohta kätte näitama. Mul seal kusagil kirjas mitu kahekõnet stiilis - kas sa ikka arvad, et me oleme endiselt ülikoolis?! Teine samasugune tüüp oli Aare Laanemäe, kes nüüd ilusaid luguraamatuid endast produtseerib.

Kriis võtab alasti ka ajakirjanduse lipulaeva

Olen korduvalt kirjutanud - ja minu teadustöö oligi ju sellest -, et kriisid võtavad kõik alasti. Ehk siis toimid nii nagu tegelikult oled. Riigikogu avaldus "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest" ei pääsenud peavoolumeediasse - avaldas vaid Õhtuleht. Põhjus teada - 28 riigikogulase kangelaslik vastuhakk, keda ei saa nimetada teise riigi käepikenduseks ehkki lubatakse KohtlaJärve linnapeal kinnitada, et Putin pole agressor) ja Poola toetamine. Ja ikkagi oli üllatuseks Poola ründamine PM esikaanel 19. märtsil. Kaks päeva varem olid Prantuse võimud lihtsalt konfikseerinud kolm veoautot Inglismaale siirduvat kaupa puhastusvahendite ja maskide näol. Normaalne käik kriisi ajal. Poolakad nõudsid piiril seda, et Eestist pärit reisijad (oleg, keda tõttasid intervjueerima ajalehe vene toimetuse reporterid) jätaksid oma isiklikud või rendiautod maha ja istuksid suurematesse sõidukitesse. Normaalne nõue kriisi ajal. Päev varem ehk 18.03 ründas Putin krimmis järjekordselt Poolat (poolafoob!?) Ukraina pärast - tegid poloniseerides sealsetest venelastest ukrainlased. Ka sellest ei jõudnu meie meediasse midagi. Järgnes Eesti valitsuse pöördumine Soome valitsuse poole päästmaks pendelrändlemist ja mittepöördumine Läti valitsuse poole, kui ilmnes, et ei Riias ega Tallinnas teata, kui palju lätlasi käib Lõuna-Eestis ja eestlasi Põhja-Lätis tööl. Kui siiani sai veel Eesti ühes väljaandes mainida midagi kriitilist teise kohta, siis nüüd on tsensuur täielik - kriisi ajal mätsime teineteise vead kinni, est muidu pole mõeldav mõlema poole ladviku koos võimul püsimine.

Välispoliitika instituudi loomisest

Sattusin vanu Õhtulehti ära visates juhuslikult peale - mais 1991 lugesin mujalt, et on kavas luua Eesti Välispoliitika instituut ja siis ühtäkki tuli teade, et 4. oktoobril 1991 tehtigi ära. Nüüd leidsin materjalid, et loomisel arvestati - selgituskirja kohaselt - RSRi panust ja inimesi ning et algataja liikmeid oli 21, siis lisati 16 ja kohale kutsuti 36 (35 meest ja 1 naine). Keda muidugi ei kutsutud oli RSRi asutaja ja toona ainsana rahvusvahelistes suhetes  (regionaalse revolutsiooni teooria seda on) teaduskraadi omanud TA. Toomas Varrak jõudis septembris teisena saada teadusdoktori kraadi. Ühele 4.10.91 kuupäeva kandvale lehele oli käsitsi lisatud O.-M. Klaasen. H. Arumäe, E. Medijainen, T. Alatalu, M. Ilmjärv. Mis mainitutega järgnevalt tehti, ei tea, aga selle rehnuti järgi olin eelviimane ehk 40s välispoliitikast midagi teadja! Ent ikkagi mittekutsutav. Aga need olid aastad, kui ma ei mahtunud ka ühtegi tabelisse ja iga tänane rahvakirjanik või kirjanik võis mu kohta öelda, mida tahtis. Hiljem tulid siis suured ETV ajalooraamatud Alataluõ mainimata jne. Ilmselt oleks Alari Kivisaarel täna kosutav neid ridu lugeda mõistmaks milliseid varisere lasti meil toona enne ja pärast seda ETV ekraanile.

 
Plagiaat - eesti rahvuslik saladus ja uhkus

Tegelikult pigem - Eesti ajakirjanike rahvuslik saladus, sest eile tuli Postimehes uudis plagiaatorist doktorandist, kel lubati oma kaitstud töö tagasi võtta, et saaks asi summutatud. Nagu tänasele Postimehele kohane, ei ühtegi nime, s.t. autorit, tema poolt mahakirjutatud tööde autoreid, juhendajat, kaitsmiskomisjoni liikmeid jne. Rääkimata niisugusest ajakirjandusele igiomast lähenemisest, et kas ka näiteks juhendamise ja kaitsmise kulud tagasimaksmisele lähevad? Ühesõnaga - saladus mis saladus. Tuletab meelde 25 aasta taguseid sündmusi veebruaris, kui kohtuprotsessis Made-Põdra lugude vastu Sirbis, mida isegi mu vana, kuid mulle seljakeeranud ETV tendentslikult kajastas ja isegi säärane "aumees" nagu Olev Remsu ei märganud KGB meeste allkirjadega dokumenti minu vastu. Protsess lükati vastaspoole ettepanekul nimme edasi, sest nad teadsid, et mul on Nicaragua tagasisõidupilet taskus ja nii valmistatigi ette plagiaator Made valimine Moskva RSN liikmeks. Kollektiivne pätitegu, mida peeti vajalikuks tugevada pseudosotsioloogiliste uuringutega poolteist aastat hiljem Eesti Ekspressis, mille peamees oli omapärases seotuses ... Paistab, et tervikuna hästi läbi mõeldud operatsioon, mida veel üks kahtlaste sidemetega mees Rein Ruutsoo minuni kohalejõudnult info alusel (loogiliselt, et jõudis seda varemgi ja mujal teha) võttis Saksamaal 2006 ilmunud raamatus kokku: "Alatalu suudeti ära sildistada ja isoleerida intelligentsist." Tõlgime - plagiaadi paljastanud isik tuli sildistada. Ja sama, isehakanud intelligents Postimehe toimetuse näol teeb uuest plagiaatorist anno 2014 taas rahvusliku saladuse, et teda edutada tulevikus ... see mittedoktor on ilmselt kusagil 40 a vana ja ilmtingimata ilmub veel välja!

31. 05. 2014
 
Plagiaadist ja protestist a la eestlane

Sattus ette, et juunis 2012 võeti vahele Rumeenia peaminister Viktor Ponta plgiaadiga oma 2003.a. doktoritöös.

Veel olulisem - olin Õhtulehes Ühtne eesti ja orvate koosolek - 13.06.2012 kvalifitseerinud  eestlaste poliitilise protesti vormiks ka teatrietenduse Ühtne Eesti vaatamine - kõik olid rahul, et võim sai nagu tolmab, ent ei juhtunud ega ka järgnenud midagi.

27. 05. 2014
 
Putin purskas segast

Eelmisel lisaks - Dissernet avaldas väljavõtted Venemaa kultuuriminister Medinski politoloogiakandidaaditöö ülevaate, kus plagiaati nenditi 87 leheküljel 120st. Veelgi huvitavamaks peetakse seda, et ta on maha kirjutanud oma juhendaja Sergei Proskurini doktoritööst, mis kaitsti paar nädalat hiljem.

Aga kirjutada siia otsustasin olles rabatud Putini äsja näidatud esinemisest välisajakirjanikele, kus ta Ukraina puhul küsimusele - kas olete valmis tunnustama? - vastas ligi 10-minutilise tiraadiga teemal, et kuna praegune võim polevat legitiimne ja ei kasutatud tema pakutud teed, siis need, kes kontrollivad sündmusi, tahavad, et ka uus võim oleks mittelegitiimne jne. jne. Tuletas 3x meelde Janukovõtsi kui täievolilist presidenti. Täielik jura võrreldes Putini eilse terava välgutamisega, kui CNBC korrespondent juhtis vestlust. See oli tõeline arusaamatu sonimine mingist iseenese veendumusest, mida Peskovil - näidati korraks - oli ka raske kuulata. Ka välisajakirjanike nägudel oli täisüllatus.

Lisan - kirjeldatu kõlas kell 17. Kell 20 oli selge jura eemaldatud.

24. 05. 2014
 
Made ja Medinski

Kirjutan operatiivseid asju nüüd Facebookis ja sähvatusi Twitteris. Made tuli aga ette seoses Venemaa kultuuriminister Medinski läbikõrbemisega katsel saada mingi Veneetsia ülikooli audoktor. Kohe reageeriti tema vene shovinismist kantud avalduste + plagiaadi pärast. Tuleb välja, et tema väitekirja "Vene XV-XVII sajandi ajaloo valgustamise  objektiivsuse probleemid" referaatki kubises mahakirjutistest ning kogu tööd hinnati 1.-2. kursuse tasemeliseks - mahakirjutamiste ja kompilatsioonide reeglipärane tulemus. Ent pärast seda hakkas mees suurvene shovinistiks ja pärast riigiduumast väljajäämist sai ka kultuuriministriks. Ehk siis Tiit Made - pärast plagiaadiga vahelejäämist hakkas eesti natsionalistiks ja üritas saada ministriks. Õnneks ei saanud.

14. 05. 2014
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee