Blogi
EKP keskkomitee propagandabande manala suurenes

Kuna tänast surmateadet saatsid kummalised kiidulood FBs, siis paar märkust tõe huvides. Need on kirjas ka minu mälestustes, mida korjati vist 15 ja uuesti 9 aastat tagasi, aga mis põletasid kellegi käsi ehk siis nad kusagil on, aga mul ka algmaterjal talletatud. Niisiis - mina tegin eile-täna manalateele läinust RSRi 3. presidendi riigipöördemänguga - see oli RSRi esimene show-etendus, mis läks publikule hästi peale ja tuli meie mainele kasuks. Hiljem ei suhelnud pikalt, kuniks ta ilmus Keskkomiteesse ja oli üks peamisi Anupõllu-Põdra bande soosijaid ehk ETV taseme allaviijaid. Arvatavalt ka peamine minu Ladina-Ameerika raamatu ärakeelaja, sest käsikirja tagasipilduja - tehke seda 3-4-meetrilt - Talts vaid esindas kedagi. Seejuures esindas Toomas Leito seda kampa EKP Keskkomitees, kes jäid teise-kolmandajärgulisteks ülikoolides, ent Valgesse Majja jõudnult kukkusid neist omal ajal edukamatele tagasi tegema ehk kohta kätte näitama. Mul seal kusagil kirjas mitu kahekõnet stiilis - kas sa ikka arvad, et me oleme endiselt ülikoolis?! Teine samasugune tüüp oli Aare Laanemäe, kes nüüd ilusaid luguraamatuid endast produtseerib.

Kriis võtab alasti ka ajakirjanduse lipulaeva

Olen korduvalt kirjutanud - ja minu teadustöö oligi ju sellest -, et kriisid võtavad kõik alasti. Ehk siis toimid nii nagu tegelikult oled. Riigikogu avaldus "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest" ei pääsenud peavoolumeediasse - avaldas vaid Õhtuleht. Põhjus teada - 28 riigikogulase kangelaslik vastuhakk, keda ei saa nimetada teise riigi käepikenduseks ehkki lubatakse KohtlaJärve linnapeal kinnitada, et Putin pole agressor) ja Poola toetamine. Ja ikkagi oli üllatuseks Poola ründamine PM esikaanel 19. märtsil. Kaks päeva varem olid Prantuse võimud lihtsalt konfikseerinud kolm veoautot Inglismaale siirduvat kaupa puhastusvahendite ja maskide näol. Normaalne käik kriisi ajal. Poolakad nõudsid piiril seda, et Eestist pärit reisijad (oleg, keda tõttasid intervjueerima ajalehe vene toimetuse reporterid) jätaksid oma isiklikud või rendiautod maha ja istuksid suurematesse sõidukitesse. Normaalne nõue kriisi ajal. Päev varem ehk 18.03 ründas Putin krimmis järjekordselt Poolat (poolafoob!?) Ukraina pärast - tegid poloniseerides sealsetest venelastest ukrainlased. Ka sellest ei jõudnu meie meediasse midagi. Järgnes Eesti valitsuse pöördumine Soome valitsuse poole päästmaks pendelrändlemist ja mittepöördumine Läti valitsuse poole, kui ilmnes, et ei Riias ega Tallinnas teata, kui palju lätlasi käib Lõuna-Eestis ja eestlasi Põhja-Lätis tööl. Kui siiani sai veel Eesti ühes väljaandes mainida midagi kriitilist teise kohta, siis nüüd on tsensuur täielik - kriisi ajal mätsime teineteise vead kinni, est muidu pole mõeldav mõlema poole ladviku koos võimul püsimine.

Välispoliitika instituudi loomisest

Sattusin vanu Õhtulehti ära visates juhuslikult peale - mais 1991 lugesin mujalt, et on kavas luua Eesti Välispoliitika instituut ja siis ühtäkki tuli teade, et 4. oktoobril 1991 tehtigi ära. Nüüd leidsin materjalid, et loomisel arvestati - selgituskirja kohaselt - RSRi panust ja inimesi ning et algataja liikmeid oli 21, siis lisati 16 ja kohale kutsuti 36 (35 meest ja 1 naine). Keda muidugi ei kutsutud oli RSRi asutaja ja toona ainsana rahvusvahelistes suhetes  (regionaalse revolutsiooni teooria seda on) teaduskraadi omanud TA. Toomas Varrak jõudis septembris teisena saada teadusdoktori kraadi. Ühele 4.10.91 kuupäeva kandvale lehele oli käsitsi lisatud O.-M. Klaasen. H. Arumäe, E. Medijainen, T. Alatalu, M. Ilmjärv. Mis mainitutega järgnevalt tehti, ei tea, aga selle rehnuti järgi olin eelviimane ehk 40s välispoliitikast midagi teadja! Ent ikkagi mittekutsutav. Aga need olid aastad, kui ma ei mahtunud ka ühtegi tabelisse ja iga tänane rahvakirjanik või kirjanik võis mu kohta öelda, mida tahtis. Hiljem tulid siis suured ETV ajalooraamatud Alataluõ mainimata jne. Ilmselt oleks Alari Kivisaarel täna kosutav neid ridu lugeda mõistmaks milliseid varisere lasti meil toona enne ja pärast seda ETV ekraanile.

 
Mul Ivi Kreeni kadumine meeles

Sattusin tagantjärgi lugema Ivi Kreeni meenutusi Õhtulehes 21.07 - tuleb välja, et oli järjekordne ETV sünnipäev ja ilmselt sel puhul tegin eile koopia Hagi Sheini kokkupandud ETV esindusraamatust - ETV 50, milles on toodud - kiil 26 ehk lk. 296 vähemalt 400 AK tegijat 1956-2005, kus mind mõistagi pole ehkki erinevalt paljudest mainitutest ma isegi olin aprillist oktoobrini 1967 selle korrespondent ehk siis põhikohaga töötaja. Pole mind ka kiilus 22 ehk "ETV tuntud ajakirjanikud" kus nii umbes 100 nime (lk.260) ja nende hulgas minu esinemiste keelajad Enn Anupõld - tõesti-tõesti, mis teda küll ETVs tuntuks tegi peale selle, et oli ülemus - ja Vambola Põder , aga see selleks...

Ivi pajatab sellest, kuidas talle teinekord toimetaja puuduva lehe salaja lauale toimetas. Ja et tänini unes, et kõik tekstid on kadunud. Mul on aga tänini elavalt meeles see, kuidas ta ise kadus saate ajal stuudiost. Nimelt andis ta kord mulle AKs sõna kommentaariks, kargas siis oma laua tagant püsti - meie lauad olid kõrvuti - ja pani jooksujalu uksest välja ja oligi läinud. Mina teadsin, et mul on neli minutit aega, rääkisin ja samas mõtlesin pingsalt, mis temaga võis juhtuda ja mis saab, kui ta tagasi ei tulegi. Rääkisin ja mõtlesin - ikkagi neli minutit - ja siis läks uks lahti ja Ivi tormas tagasi ning maandus laua taha! Uhh! Pärast saadet ta ütles, et oli unustanud osa tekstidest lauale, mis asus kolmandal korrusel - saade läks eetrisse esimeselt, nii et tal oli joosta küll. Ja ise naeris - ma teadsin, et sind võib usaldada! Huvitav seegi, et kui ma kodus küsisin - kas mu esinemises midagi kummalist oli - oli vastus "ei" !

Kui juba jutt sellele teemale läks, siis oma kolm-neli korda olin augutäitjaks Aeg Luubis ja vist ka Käokavas, sest toona oli nii, et kui mõne salvestatud lõigu sisselülitamine nurjus, tekkis 3-minutiline paus ja väljapääsuks näidati vaaid mingit sümbolit. Vist Vello Suuroja oli see mees, kes taipas mind kasutada, hõigates "Tee kolm minutit", kaamera sõitis peale ja tegin, kuna kõik teadsid, et mul oli ikka midagi varrukast võtta enneräägitud teemal või siis vähemalt asjakohast ning suutsin seda reipalt esitleda nii et keegi midagi erakorralist ei märganud.

24. 07. 2014
 
Mitte Tartu rahu kultuuridiplomaatia keskus vaid ülikool

9. juuli Rootsis ilmuvas Eesti Päevalehes on Jaak Uibu andnud teada ka ideest, mida ta tutvustas mulle läinud aastal ja mida ma toetasin, ent pakkudes sootuks muud ja soodsama, maailmas juba n.ö. aprobeeritud sildi all. Kultuuridiplomaatia keskus kui "Tartu rahu põlistamisele ja rahumeelsele diplomaatiale, kultuurile ja pedagoogikale suunatud projekt" on väärt mõte, ent maailmas on juba olemas ka Rahu-ülikoolid (University of Peace, Universidad de la Paz) - tean viimast Costa Rica näol, olles rääkinud selle presidendi ja riigiekspresidendi Oduberiga Tallinnas. Akadeemiliselt võiks ta kuuluda Tartu ülikooli juurde, olla MA õpe küllalt spetsiifilistel teemadel, mida Eesti ise oleks võimeline katma. Kui juba uue ideega välja tulla, siis ikka kaalutletult ja suurelt. Praegu on üksnes välismaale teatatud, et antud ja n.ö. väikest ideed teab veel Eesti kultuuriminister, kes lubas selle üle õhtul mõelda?!

10. 07. 2014
 
Ei pannudki 23.aprilliga palju mööda

Järjekordne näide oma mõtte liikumisest õiges suunas. Vanu riigikogu materjale lapates avastasin, et tegin järjekordse katse juures lisada kalendrisse usupühasid 1998.a. ettepaneku nr. 12: "Täiendada eelnõu uue punktiga järgmises sõnastuses: 3)4. aprill - Saksa ordu asutamise päev." Seletus: Sobib Maarjamaa Risti üleandmiseks ja sõjaväeparaadiks." Komisjon ei arvestanud - vastu olid kõik 12. Iva aga selles, et olin 3 aastat varem pidanud kangelasliku lahingu Maarjamaa Risti vastu, mis nimeliselt võeti ära lätlastelt - ega's Läti president muidu andnud vastava üriku Ilvesel üle Viljandis ehk Liivimaal ja millega Eestil polnud mingit pistmist. Seadus polnud veel jõustunud, kui Meri selle Soome presidendile kaela pani!! See selleks - aga 1998 ütles vaist, et küllap Saksa ordu ka meile kaela tuuakse ja tänaseks see on ju sündinud, sest 23. aprill - selleks, et see eestlastelt ära võtta ja kustutada eestlaste mälus Jüriöö ülestõus, - kuulutati see päev Templiordu kohalike "rüütlite" eestvedamisel veteranide päevaks. Ehkki olnuks loogiline valida selleks päevaks n.ö. liikuv pühapäev aprillis. Väidan, et taipasin selle uusordumeeste võimaluse ära 14 aastat varem.

07. 07. 2014
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee