Blogi
EKP keskkomitee propagandabande manala suurenes

Kuna tänast surmateadet saatsid kummalised kiidulood FBs, siis paar märkust tõe huvides. Need on kirjas ka minu mälestustes, mida korjati vist 15 ja uuesti 9 aastat tagasi, aga mis põletasid kellegi käsi ehk siis nad kusagil on, aga mul ka algmaterjal talletatud. Niisiis - mina tegin eile-täna manalateele läinust RSRi 3. presidendi riigipöördemänguga - see oli RSRi esimene show-etendus, mis läks publikule hästi peale ja tuli meie mainele kasuks. Hiljem ei suhelnud pikalt, kuniks ta ilmus Keskkomiteesse ja oli üks peamisi Anupõllu-Põdra bande soosijaid ehk ETV taseme allaviijaid. Arvatavalt ka peamine minu Ladina-Ameerika raamatu ärakeelaja, sest käsikirja tagasipilduja - tehke seda 3-4-meetrilt - Talts vaid esindas kedagi. Seejuures esindas Toomas Leito seda kampa EKP Keskkomitees, kes jäid teise-kolmandajärgulisteks ülikoolides, ent Valgesse Majja jõudnult kukkusid neist omal ajal edukamatele tagasi tegema ehk kohta kätte näitama. Mul seal kusagil kirjas mitu kahekõnet stiilis - kas sa ikka arvad, et me oleme endiselt ülikoolis?! Teine samasugune tüüp oli Aare Laanemäe, kes nüüd ilusaid luguraamatuid endast produtseerib.

Kriis võtab alasti ka ajakirjanduse lipulaeva

Olen korduvalt kirjutanud - ja minu teadustöö oligi ju sellest -, et kriisid võtavad kõik alasti. Ehk siis toimid nii nagu tegelikult oled. Riigikogu avaldus "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest" ei pääsenud peavoolumeediasse - avaldas vaid Õhtuleht. Põhjus teada - 28 riigikogulase kangelaslik vastuhakk, keda ei saa nimetada teise riigi käepikenduseks ehkki lubatakse KohtlaJärve linnapeal kinnitada, et Putin pole agressor) ja Poola toetamine. Ja ikkagi oli üllatuseks Poola ründamine PM esikaanel 19. märtsil. Kaks päeva varem olid Prantuse võimud lihtsalt konfikseerinud kolm veoautot Inglismaale siirduvat kaupa puhastusvahendite ja maskide näol. Normaalne käik kriisi ajal. Poolakad nõudsid piiril seda, et Eestist pärit reisijad (oleg, keda tõttasid intervjueerima ajalehe vene toimetuse reporterid) jätaksid oma isiklikud või rendiautod maha ja istuksid suurematesse sõidukitesse. Normaalne nõue kriisi ajal. Päev varem ehk 18.03 ründas Putin krimmis järjekordselt Poolat (poolafoob!?) Ukraina pärast - tegid poloniseerides sealsetest venelastest ukrainlased. Ka sellest ei jõudnu meie meediasse midagi. Järgnes Eesti valitsuse pöördumine Soome valitsuse poole päästmaks pendelrändlemist ja mittepöördumine Läti valitsuse poole, kui ilmnes, et ei Riias ega Tallinnas teata, kui palju lätlasi käib Lõuna-Eestis ja eestlasi Põhja-Lätis tööl. Kui siiani sai veel Eesti ühes väljaandes mainida midagi kriitilist teise kohta, siis nüüd on tsensuur täielik - kriisi ajal mätsime teineteise vead kinni, est muidu pole mõeldav mõlema poole ladviku koos võimul püsimine.

Välispoliitika instituudi loomisest

Sattusin vanu Õhtulehti ära visates juhuslikult peale - mais 1991 lugesin mujalt, et on kavas luua Eesti Välispoliitika instituut ja siis ühtäkki tuli teade, et 4. oktoobril 1991 tehtigi ära. Nüüd leidsin materjalid, et loomisel arvestati - selgituskirja kohaselt - RSRi panust ja inimesi ning et algataja liikmeid oli 21, siis lisati 16 ja kohale kutsuti 36 (35 meest ja 1 naine). Keda muidugi ei kutsutud oli RSRi asutaja ja toona ainsana rahvusvahelistes suhetes  (regionaalse revolutsiooni teooria seda on) teaduskraadi omanud TA. Toomas Varrak jõudis septembris teisena saada teadusdoktori kraadi. Ühele 4.10.91 kuupäeva kandvale lehele oli käsitsi lisatud O.-M. Klaasen. H. Arumäe, E. Medijainen, T. Alatalu, M. Ilmjärv. Mis mainitutega järgnevalt tehti, ei tea, aga selle rehnuti järgi olin eelviimane ehk 40s välispoliitikast midagi teadja! Ent ikkagi mittekutsutav. Aga need olid aastad, kui ma ei mahtunud ka ühtegi tabelisse ja iga tänane rahvakirjanik või kirjanik võis mu kohta öelda, mida tahtis. Hiljem tulid siis suured ETV ajalooraamatud Alataluõ mainimata jne. Ilmselt oleks Alari Kivisaarel täna kosutav neid ridu lugeda mõistmaks milliseid varisere lasti meil toona enne ja pärast seda ETV ekraanile.

 
Rahvusvahelise panoraami" Alatalu-järgsest allakäigust

Sattusin raamatukogus sirvima Marek Miili doktoritööd, mis puudutab ka Eesti Televisiooni Nõuka-ajal ning muidugi sattusin kohale, kus mustvalgel kirjas (lk.117-118), kuidas teatud saadete vaadatavus vähenes - kui 1979 ehk siis esimene aasta ilma Alataluta Rahvusvahelist panoraami vaatas veel 20,4%, 1980.a. - 17,9% siis 1981.a. kõigest 16,3% vaatajatest. Olen kusagil kirjutanud, et n.ö. minu ajal oli Panoraam vaadatavuse poolest ees ka Abeli-Nõmmiku duetist. Õnnitlen veelkord siiralt seltsimehi Põtra, Anupõlda ja Madet - isegi Joffet, et te nii hästi hoolitsesite Eesti rahva telelembuse eest. Allaminek oli kindel, aga Alatalu tuli ju hävitada ehk siis ei tohtinud teda mitte ekraanile tagasi lasta!!

26. 11. 2014
 
Nomenklatuur Eesti moodi

Sirvisin raamatupoes Ivo Rulli "Populismi" ja avastasin oma nime ning taas nomenklatuuri hulgas! Seltskonnas, mis igati huvitav, kui lähtuda sellest, keda seal pole. Alates Allikust, Madest ...  Rull õppis ajakirjandust, mistõttu tekib vägisi mulje, et just seal pandi mingid nomenklatuuri nimekirjad kokku ehk sündis see, mida Ruutsoo uuris ja kajastas. Selgete suuniste abil kirjutas ka seltsimees Jaan Laas, kelle "Valges raamatus" pole Keskkomitee lektorerid, on aga näiteks tead. komm esindajad ja ei ole näiteks polöki esindajaid!? Ehkki just nende hulgas istusid päris KGBlased ja välismaal luurel käinud!? Laas oli väike vend, et ise otsustada. Ilmselt tuleb kirjutada lõik nomenklatuurist ja selle teadlikust moonutamisest aastail 1987-92.

22. 11. 2014
 
Suli Ruutsoo sai raha AEFist

Sattus ette - 1992 AEF ehk Sorose rahadest on laimudotsent Ruutsoo saanud raha Eesti üleminekuperioodil Euroopa idenditeedi otsingul" - sobiv teema sildistamise arendamiseks. Lisan, et Kalle Muuli 1.11.PM kirjutab, et Sorose maaletoojaks oli Ivar Raig 1989. mängu tuli Erik Tergi tuleviku instituut ja Lauristin olla tahtnud Sorose rahadega  teha Tartust ülemaailmse kultuurikeskuse. Et siiani AEF-ilt 40 milljonit dollarit.

03. 11. 2014
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee