Blogi
Saatkondade suurus

Loen 3.-4. septembri Postimees ja tõden, et soovitasin eelmisel sajandil kõnelaustel pidada silmas teiste suurte saatkondade suurust Balti riikides.

 
Uus kujundus

Sain uue kujunduse ja püüan sisse elada. Õudne - kõik on lahterdatud ja idiootseid sundkäike täis nagu Orwelli Loomade riigis - parem elada internetita -ei saa ka hõigata!

25. 01. 2015
 
Ida-Euroopa uus ajalugu sünnib!

Rääkisin sellest oma kahel viimasel avalikul slaididega loengutel Saaremaal ja Olympias ning olen Pärnu Postimehes kirjutanud aastat kolm: Ukraina äraminek Euroopasse toob kaasa Teise maailmasõja ajaloo ümberkirjutamise - asi, mida üritasid poolakad veel 2004, meiesugustest väikestest rääkimata. Kreml jagab seda hästi ja siit erakordsed rünnakud Poola välisminister Gregorz Schetyna vastu, kes 21 teatas, et Ukraina (rinne) vabastas Oswiencimi ja kordas seda korraliku täpsusega täna 23, laskmata end venemeelsel või lihtsalt puudulike teadmistega ajakirjanikul provotseeerida. Varem oli sama oktoobris 2014 öelnud USA suursaadik Serbias. Schetyna on muide ajaloolane ja oli 2010 Poola presidendi kt. (pärast Kaczynski hukkumist ja enne Komorowski ametisse astumist.

Asi selles, et poolakad teavad asju, mida meie NSVL järglased ilmselt veel piisavalt ei tea. Arvata võib, et vastavaid arhiive ei avata. Üldpilt on aga teada. Nimelt - 1944 võttis Stalin ühe ja ainsa korra kokku Ülemnõukogu ja seadustas liiduvabariikide välis- ja kaitseministeeriumid. Seda ettevalmistusena kõigi 15 liiduvabariigi astumiseks ÜROsse. Sealtpeale hoolitseti ka selle eest, et rahvusvabariike vabastaksid rahvusväeosad (k.a. Eesti laskurkorpus) ja need oleksid nagu midagi iseseisvat - nagu seda olid ka Poola armeed Nõukogude rindel-, asi,  mida etendati just liitlaste ees. Jossifi ponnistused kandsid vilja, sest ÜRO asutajateks said NSVL, Ukraina ja Valgevene. 1945-46 mäng jätkus - välisasjade rahvakomissarid (Eestist H. Kruus) osalesid rahukõnelustes ja alles külma sõja algus tegi sellele mängule lõpu. Andes hulganisti fakte tõestamaks näiteks Ukraina iseseisvast osast - ehkki Nõukogude Armee koosseisus -  teises maailmasõjas 1944-46 - olen sääraseid ukraina-keelseid raamatuid juba sirvinud.

23. 01. 2015
 
Uusvenelane hämmingus eestlaste tasemest

Peavoolumeedia on juurde saanud uusvenelasest kommentaatori - Artjom Troitski, kes muusika kõrval hakkas kirjutama ka poliitikast. Uustulnukana pole tal mõistagi raske vajakajäämisi märgata ja nii täheldaski ta Vilniuses võiu Kaunases toimunud julgeolekukonverentsilt, et mitte keegiei rääkinud Venemaaga ühenduses Hiinast. Aga säärane see Eesti ja ju siis ka Läti, Leedu ametlike ja lubatud (ka konverntsidele kutsumise mõttes) ekspertide tase on. Jääb vaid soovitada, et võinuks kutsuda mõne Pirita Majandusgümnaasiumi abituriendi ka, sest neil on kindlasti ettekujutus Eesti-Venemaa-Hiina-USA seotusest tänases poliitikas olemas.

23. 01. 2015
 
Ukraina 2014 ja 1980

Täna tuli Kiievist sõnum, et Desovetiseerimise konverentsil 13. detsembril peetud ettekanne läheb avaldamisele kogumikus. Niisiis saan publikatsiooni Ukrainas - sel aastatuhandel ja sajandil esimese. Koos Courtois, Vondra jt. Eelmine - artikkel revolutsiooniteooriast ilmus 1980 soliidses ajakirjas Voprossõ Filosofi ja see oli mulle suur läbimurre, sest 1978 kõrvaldati mind teleekraanilt ja mujaltki ning kõige tõsisem probleem tekkis teadusartiklitega ehk siis õppejõu tööplaani täitmisega. Seakari Valges majas muidugi hõõrus käsi, kui mul küpses läbimurde plaan. Otse öeldes oli artikkel Marina teene, ent mul avanes ka kohe võimalus Keskkomitee seakarja nurka mängida, sest teatasin  Moskvasse teatada, et näete - mul ilmus artikkel igati soliidses väljaandes Kiievis, vabariigis aga juba mitmendat aastat --- Minu lugu suunati TA toimetistesse ja kuigi Maamägi ja Kahk kirjutasid segased retsensioonid, artikkel  ilmus 1982 ja samal aastal pääsesin Eduard Tinni toetusel Kuuba autori Iraani-raamatu refereeeringuga Referativnõi sbornikusse ja olingi august väljas! Enamgi veel - teistel n.ö. kodused publikatsioonid, mul Kiiev ja Moskva. Ja siis tuli ka kutse AKsse kuniks Põder telemajja laiutama prantsatas.

16. 01. 2015
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee