Blogi
EKP keskkomitee propagandabande manala suurenes

Kuna tänast surmateadet saatsid kummalised kiidulood FBs, siis paar märkust tõe huvides. Need on kirjas ka minu mälestustes, mida korjati vist 15 ja uuesti 9 aastat tagasi, aga mis põletasid kellegi käsi ehk siis nad kusagil on, aga mul ka algmaterjal talletatud. Niisiis - mina tegin eile-täna manalateele läinust RSRi 3. presidendi riigipöördemänguga - see oli RSRi esimene show-etendus, mis läks publikule hästi peale ja tuli meie mainele kasuks. Hiljem ei suhelnud pikalt, kuniks ta ilmus Keskkomiteesse ja oli üks peamisi Anupõllu-Põdra bande soosijaid ehk ETV taseme allaviijaid. Arvatavalt ka peamine minu Ladina-Ameerika raamatu ärakeelaja, sest käsikirja tagasipilduja - tehke seda 3-4-meetrilt - Talts vaid esindas kedagi. Seejuures esindas Toomas Leito seda kampa EKP Keskkomitees, kes jäid teise-kolmandajärgulisteks ülikoolides, ent Valgesse Majja jõudnult kukkusid neist omal ajal edukamatele tagasi tegema ehk kohta kätte näitama. Mul seal kusagil kirjas mitu kahekõnet stiilis - kas sa ikka arvad, et me oleme endiselt ülikoolis?! Teine samasugune tüüp oli Aare Laanemäe, kes nüüd ilusaid luguraamatuid endast produtseerib.

Kriis võtab alasti ka ajakirjanduse lipulaeva

Olen korduvalt kirjutanud - ja minu teadustöö oligi ju sellest -, et kriisid võtavad kõik alasti. Ehk siis toimid nii nagu tegelikult oled. Riigikogu avaldus "Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest" ei pääsenud peavoolumeediasse - avaldas vaid Õhtuleht. Põhjus teada - 28 riigikogulase kangelaslik vastuhakk, keda ei saa nimetada teise riigi käepikenduseks ehkki lubatakse KohtlaJärve linnapeal kinnitada, et Putin pole agressor) ja Poola toetamine. Ja ikkagi oli üllatuseks Poola ründamine PM esikaanel 19. märtsil. Kaks päeva varem olid Prantuse võimud lihtsalt konfikseerinud kolm veoautot Inglismaale siirduvat kaupa puhastusvahendite ja maskide näol. Normaalne käik kriisi ajal. Poolakad nõudsid piiril seda, et Eestist pärit reisijad (oleg, keda tõttasid intervjueerima ajalehe vene toimetuse reporterid) jätaksid oma isiklikud või rendiautod maha ja istuksid suurematesse sõidukitesse. Normaalne nõue kriisi ajal. Päev varem ehk 18.03 ründas Putin krimmis järjekordselt Poolat (poolafoob!?) Ukraina pärast - tegid poloniseerides sealsetest venelastest ukrainlased. Ka sellest ei jõudnu meie meediasse midagi. Järgnes Eesti valitsuse pöördumine Soome valitsuse poole päästmaks pendelrändlemist ja mittepöördumine Läti valitsuse poole, kui ilmnes, et ei Riias ega Tallinnas teata, kui palju lätlasi käib Lõuna-Eestis ja eestlasi Põhja-Lätis tööl. Kui siiani sai veel Eesti ühes väljaandes mainida midagi kriitilist teise kohta, siis nüüd on tsensuur täielik - kriisi ajal mätsime teineteise vead kinni, est muidu pole mõeldav mõlema poole ladviku koos võimul püsimine.

 
Eesti tasemeta ja rahva harimist kartev ajakirjandus

Võtab ikka nukraks küll, kui pole ühtegi väljaannet Eestis - peale Pärnu Postimehe, kes sinu üllitist ei tsenseeriks, sest mis see lühendamine, teksti otsepanek, sõnade nagu "ka" (millel on poliitikas väga suur kaal) arulage mahakiskumine jmt. on. Isegi interneti väljaandes, kus ju ometi piiranguid pole - lase teksti tulla nii palju kui on. Mõnel lastaksegi, eriti hädakirjanikel, kui nad poliitikast kirjutavad. Vahutavad rumalust, aga nende jura ilmub ja sinu oma kärbitult. Antud hetkel on jutuks Ukraina sündmuste võrdlus Eestiga, mis lubati avaldada Eesti Päevalehe trükivariandis, aga ilmus internetiversioonis sisulise invaliidina. Toimetuse poolne püüdlikkus on kirjas nende lisatud esimeses lause, et olen "väliskommentaator ja SDE Liige...". Mida see viimane küll annab välispoliitika selgitamisel. Paratamatult meenub sama seis aastast 1999, kui minu lugu Stalini viimasest väliskontaktist ja katsest kutsuda Argentiina NSVL koosseisu ilmus märkega, et tegu on Koonderakonna liikme (mida ma ju ei olnud!) artikliga.

Viimase loo teksti lühendamist üldistades taipasin järsku, et see on see Põdra-Made kultiveeritud stiil - on vaid üks suhe, mida miski ei mõjuta ehk siis on lihtsalt näiteks Eesti-Vene vahekord ja kõik muu ei mängi rolli. Antud artiklis on toimetaja küll ära kannatanud intrite struktuuride loomise mainimise Eestis, on aga maha kraapinud kõik Eesti-Läti-Leedu, Eesti-Vene kombinatsioonid, mis ju ongi asja tuum. Nagu Ukraina puhul kõik sama päeva (!) sündmused Ukrainas ja Moldovas, jätame neist ühe ära ning ongi moonutatud ja Moskva propagandale kasulik pilt toimunust käes. Aga just nendes regioonide ja riikide ülestes struktuurides ongi asi. Meie targad aga kohe kuidagi ei luba, et rahvas saaks niisugustest asjadest lugeda. Ise on lollid ja jätavad ka rahva lolliks. Varasemast on täpselt samamoodi - nii nn. teadurite kui ajakirjanike poolt käsitletud Eesti-Vene piirilepingut, mis sest, et Venemaa avas kõnelused Eesti ja Lätiga ühel ja samal päeval, et Eesti pääses löögile vaid siis, kui Lätiga ei räägitud jne. Ent meie jobude jaoks Lätit lihtsalt ei ole ja et ennast selles veenda, tõmbame igal pool tekstis Läti lihtsalt maha. Hakkab kohe kergem - võib sadu asju järeldada, sest infot mitte omav lugeja ei saagi õiges suunas mõelda.

Kirjutan praegu õhtul juurde. Tükk aega mõtlesin, ei saanud pihta - miks 22. veebruaril Harkovi kogunemine oli "pärast võimuvahetust kolmandal päeval." Kuna Janukovõts hääletati maha ööl vastu 22st, sest avastati tema liikumine Harkivi, milline kogunemine - oli aegsalt kavandatud. See ongi võtmesündmus nagu täpselt samal päeval Gagaussias toimunud saadikute kogunemine. Siinkohal tasub vaadata Wikipedia "Ukraine revolution", kus Harkivi kogunemine on täiesti kolmandajärguliseks muudetud. Detail, mis iseloomustab hästi Moskva mõju Wikipedias ja vahepeal tuli isegi sõnum, et terve rühm Vene välismin töötajaid pidid seda kirjutama. Ent tagasi - mul oli toimetusse läkitatus kirjas : "Alanud võimuvahetuse kolmandal päeval" ehk siis kõik oli korrektne Raada spiikri tagandamist, Janu impeachmenti nurjumist jmt. arvestades. Ent leidus teksti solkija...

25. 12. 2014
 
Lossiplatsi 1a Tallinn 15165 | +372 6 722 622 | toomas.alatalu [ät] riigikogu.ee