Kuna leidsin tänu Brzezinskile, et Meri on ka midagi öelnud Nazarbajevi Euraasia Liidu kohta, liikusin 1986sse ja ennäe herr Kadastik kirjeldab "Maailm eile, täna, homme" sündi (1.01) ehk minu Keskkomitee-orgunnitud "Edasist" välja tõstmist. Selleks pakuti 1983.a. Tartu lehele keset suve välja tiim - Avikson, Hindov, Kaldre, Tiido - ükski neist polnud minu üliõpilane ja kui üks enda omadest korra ka (7.08.1983) mängu kaasa tegi, siis see jäi viimaseks. Lühidalt - algul (1x ilmselt 10.07) ilmus kahe nädala tagant kaks lugu ja kuna kirjutati kõigest, siis küsisin toimetusest - mis see saab olema? Vastati, et iganädalased ülevaated. Ütlesin, et see peaks ikkagi olema koordineeritud ja teatavasti olen Keskkomitee pundile tabu. Siis rahustati, et sa kirjutad niikuinii teisiti kui teised ja tee kommentaare edasi, ent 4.08 ilmus minu kommentaar ilma traditsioonilise profiilita ning nagu öeldakse - sain kaabakate märguandest aru. Kahju oli, sest minu esimene kommentaar ilmus "Edasis" oktoobris 1963 ja kõigi küsitluste järgi olin üks loetavamaid autoreid, ent tänu Põdra bandele, kes seekord suutsid kaasata nooremaid lektoreid - ma ei venitanud 20 aastat täis. Juubel jäi pidamata ja olen tänagi "Postimehes" keelatud autor. Ja vastupidi - suur osa minu nõukogude-aegsetest keelajatest on jätkuvalt autorid!? Põder alustas rünnakut septembris 1973 ja siis avati ka toimik, mille peale pöördusin 1974 Moskvasse. Minu artiklite ilmumine "Kodumaas" ja Küsimustes-Vastustes" lõppesid koos Põdra kaebusega. "Nooruses" vist tuli esilagu veel midagi. 1975 lõppes - võimalik, et lõpetati!? - ma lihtsalt ei osanud ette näha nii koordineeritud ja süsteemset hävitamiskatset - lastesaade "Mis on uudist?". 1976 pani Anupõld veto Hispaania 1936-76 jätkamisele ja "Maailm meie ümber" ei pääsenud ekraanile. Tegin siis oma käel ja komsomoli keskkomitee rahalisel toetusel ise seda üleriigilist mängu kohale sõites edasi ja fotosid finaalist näitas isegi AK! Eks see ärritanud neid veel enam - 1976, 1977 saadeti partei keskkomitee lektorid sundkorras noorte suvepäevadele, et nood ei kuulaks ainult Alatalu - ja ikka suutsid ma neil rohkem käia kui nemad brigaadina kokku. 1977/78 kaitsesin oma väitekirja ja sain sellele kinnituse ning siis tegi Anupõld seltskonna ihaldatud sammu - mind lihtsalt tõsteti ekraanilt üldse välja. Kirjutanud ja helistanud inimestele aga öeldi, et Alatalu on teiste tööülesannetega hõivatud. Järgmine käik siis oligi "Edasist" väljatõrjumine, mille ajendiks sai - nüüd aastaid ja sündmusi loogilisse ritta pannes - Keskkomitee pundi esimene suurem vahelevõtmine plagiaadiga. Nimelt läks eenok kornel kirjastusest minema ja bande sai seal täiskontrolli. Kuna mind raamatute tegemise juurde ei lastud, siis andsid midagi välja ühingu "Teadus" rotaprindil ja kogu minu tegevuse eitamise juures kõlbas see hästi mahakirjutamiseks! Kohtus 1982 muidugi tuvastati, et tekst on küll üks ühele, aga ei olevat plagiaat. Kuna bande oli otsustanud samas vaimus jätkata, siis järgneski minu "Edasist" väljatõrjumine, pärast mida sain arvestada vaid "Noorte Häälega". Kadastiku toonase artikli juurde tagasi tulles meeldis mul tänagi ühe minu asendaja enesekiitus - "meile on kasuks, et meil pole eriharidust!" Vaat nii - eilsed seltsimehed ja tänased härrad - see oli ja on tõesti teie trump. Rumalate ülemuste olemasolu korral. 20 käsitöölist - nagu ma ilmselt juba varem kirjutasin - võivad tõesti suurvesiiri maha võtta ja ükstest kiites aastakümneid ekraanil ja eetris vahutada ning saavutada seda, et lõpptulemusena teavad kõik maailmas toimuvast viimase eriharidust mitteomaja tasandil. Igal juhul tuletas see "Edasi" kaaperdamise lugu meelde minu 1988-89.a. alanud ja pooleliolevat kohtuprotsessi "Rahvusvahelist organisatsioonide" autorluse üle. Äsja võeti Saksamaal vahele veel üks, kelle doktoritöös oli seitse lehekülge plagiaati. Mina aga esitasin kohtule plagiaadi tõestuse enam kui 200 leheküljel! Asja ülesvõtmine aitaks selgusele ka praeguse kohtunikkonna olemuses... Ning ehk aitaks kaasa ka lihtlabasele kuritegevusele teleekraani kontrollimises ja kambakluse lõpetamisele Eesti ajakirjanduses. |